Uurijate versioon: miks Herman Simm riiki reetis?

Kajar Kase
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm
Herman Simm Foto: prokuratuur

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles tänasel pressikonverentsil, et ühte konkreetset põhjust, miks Herman Simm riiki reetis välja tuua ei saa, oma osa mängisid siin mehe KGB minevik, tunnustusvajadus, kibestumus ning raha.


Aegi sõnul oli Simm olnud alates 80ndate keskelt KGB usaldusisikuks ning nii oli Vene luurel lihtne temaga 90ndatel uuesti kontakti astuda.

Aeg ütles, et Simmi riigireetmise üheks põhjusteks oli tema vajadus mõjutada olulisi protsesse, samuti mängis vene pool osavalt tema tunnustusvajadusega, andes talle näiteks virtuaalse aukirja ning lubades auastet. 

Oma roll oli riigireetmises ka rahalistel põhjustel, Simmile maksti riigireetmise eest ning tänase kohtuotsusega konfiskeeris riik talt üle 1,3 miljoni kriminaaltulu.

Veel ühe põhjusena tõi Aeg välja kibestumise - Simm alustas riigireetmist 1995. aastal kui ta oli sunnitud lahkuma politsei peadirektori kohalt.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Tootsi sõnul oli kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks isikliku kasu saamine, mis väljendus nii rahas kui ka tunnustuses ja emotsionaalses rahulolus.

Herman Simmi näol on tegemist isikuga, kelle profiil oli selline, et ta pani väga kergekäeliselt toime riigireetmise, ütles Toots.

Simmi näol ei olnud tegemist ei superagendi ega ka erakordselt eduka värbamisoperatsiooniga, vaid lihtsalt riigireeturiga, kes oli välisriigi luureteenistusele koostööaldis, nentisid kaitsepolitseinikud.

Kohus mõistis Herman Simmi täna süüdi riigireetmises ning määras talle 12,5 aasta pikkuse vanglakaristuse, samuti peab Simm hüvitama oma tegudega põhjustatud enam kui 20 miljoni krooni suuruse kahju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles