Õiguskantsler Indrek Teder avaldas muret, et Eesti rahva nimel igapäevast võimu teostav riigikogu loobub üha enam riigielu oluliste otsuste tegemisest ja annab need edasi täitevvõimule või rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Teder: riigikogu loobub üha enam oluliste otsuste tegemisest
12. juuni 2012, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder ütles täna riigikogule eelmise aasta tegevusest ülevaadet andes, et ühiskonna ühendajaks on mittemateriaalsed väärtused ehk põhimõtted, mis on kirjas Eesti põhiseaduses ning mida ei tohi unustada ka kriisi ajal.
«Enim häirib mind see, et oleme järjest enam võõrandumas põhiseaduse paragrahvist üks, mille järgi on Eesti demokraatlik riik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Oleme eemaldumas meie ühiskonna ühest põhiväärtusest, riigi toimimise alusest,» lausus ta.
Teder meenutas, et 20 aasta eest rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduses lepiti kokku, et kõrgeim võim on Eestis rahval, ning määrati, kuidas rahvas oma võimu teostab: hääleõiguslike kodanike kaudu riigikogu valimiste ja rahvahääletusega. Kõige põhimõttelisemad otsused teeb tema sõnul rahvas rahvahääletusel ning olulisuselt järgmised küsimused peab langetama rahva esindajana parlament.
Vaatamata põhiseadusest tulenevale levib Eestis Tederi hinnangul trend, kus rahva esindajad otsustavad aina vähem ning oluliste otsuste langetamine delegeeritakse täitevvõimule, mõnele parlamendikomisjonile, eraõiguslikule isikule või rahvusvahelisele organisatsioonile.
Teder osutas enda sõnul juba mullu Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaasusega seoses, et ka Euroopa võlakriisis teisi riike abistades või tulevikuks abistamisveksleid andes peab riigikogu jälgima, et parlamendi täiskogule jääks otsustusõigus muu hulgas abistamistingimuste määramise üle, kuna need mõjutavad oluliselt Eesti rahaliste kohustuste realiseerumist.
«Seega ei piisa, et riigikogu otsustab, et Eesti on «pöördumatult ja tingimusteta» valmis rohkem kui miljardi euroga panustama Euroopa päästeplaani, kui jätab täpsemate päästmise tingimuste kokkuleppimise riigikogu komisjonile või sootuks väljapoole Eestit,» lausus ta.
Teder märkis, et kui EFSFi asjas riigikogu tema seisukohta järgis, siis tänavu veebruaris kirjutas valitsuse esindaja Brüsselis alla Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingule, mille järgi riigikogu loobub ESMis rakenduva kiirmenetluse korral abistamistingimuste üle otsustusõigusega kaasa rääkimast. Ta kordas, et tema hinnangul on see põhiseadusega vastuolus, sest otsustusõigus läheks väga olulises küsimuses rahvast liiga kaugele.
Ta nentis, et pole Eesti ühiskonnas küll märganud inimeste soovi enam ise mitte otsustada ja delegeerida enda võim ära. «Minu arusaamist mööda ei ole inimesed, valijad, väljendanud soovi võtta ära riigikogult oluliste riigielu küsimuste üle otsustamise õigust või volitanud otsustusõigust üle andma kellelegi teisele, näiteks mõnele tehnokraadile,» ütles õiguskantsler.
Teder avaldas veendumust, et riigikogu peab põhiseadust arvestama ja jääma demokraatia juurde. «Kui on soov muuta rahva kui kõrgeima võimukandja rolli riigielu küsimuste otsustamisel, tuleb lasta rahval rahvahääletusel selle üle otsustada. Kindlasti ei tohi riigikogu ja täitevvõim rullida rahvast ja põhiseadusest üle loosungiga, et demokraatlikke protsesse järgides jääme üksi, liitlastest ilma,» ütles ta.