Statistikaamet prognoosib rahvaarvu vähenemist

Rahvastikupüramiidide võrdlus 1923. ja 2050. aasta kohta Foto: Statistikaamet

Statistikaamet prognoosib, et Eesti rahvaarv väheneb 2050. aastaks 1,24–1,25 miljonini.

Prognoosi eelduseks on, et summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta. Samuti eeldatakse, et suremus väheneb ning oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani.

Selline prognoos tehti statistikaametis 2006. aastal, kuid pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste avaldamist on põhjust teha uus prognoos aastani 2060, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Helen Rannala statistikablogis.

Statistikaamet lisas interaktiivsesse rahvastikupüramiidi 1920. aasta näitajad ning nüüd on võimalik jälgida Eesti rahvaarvu muutust alates 1923. aastast kuni prognoosini 2050. aastal ehk ligi 130 aasta jooksul.

Kui 1923. aastal oli Eesti rahvaarv 1,09 miljonit ning mehi oli võrreldes naistega vähem (vastavalt 47 ja 53 protsenti), siis 2012. aastal oli rahvaarv 1,34 miljonit ehk üle 200 000 inimese võrra suurem. Ka naiste osatähtsus rahvastikus on ühe protsendipunkti võrra suurenenud.

Rahvastiku vanuselist jaotust vaadates on näha vanemaealiste osatähtsuse suurenemist ning 2012. aastal on naiste osatähtsus vanemaealiste hulgas suurem kui meeste hulgas. 1923. aastal olid soolised erinevused vanemaealiste hulgas palju väiksemad.

1923.–1940. aastatel püsis rahvaarv stabiilsena, ent pärast Teist maailmasõda vähenes rahvastik ligi kümnendiku. Alates 1950. aastatest kasvas rahvaarv kuni 1990. aastani ligi 548 000 inimese võrra ja oli 1990. aastal 1,57 miljonit.