Eestlaste kirik Venemaal Toropetsis on hävimas

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toropetsi kirik.
Toropetsi kirik. Foto: Peep Pillak

Toropetsis eestlastest ümberasujate poolt 1877. aastal ehitatud unikaalne puukirik on hävimas – aknaklaasid on sisse pekstud, uksed lahti murtud, põrand üles kistud, hoone täidetud rämpsu ja ekskrementidega.

«Hoonet kasutas kuni möödunud sügiseni lastespordikool ning veel septembris oli mahajäetud kirikuhoone heas korras ja kõik uksed-aknad korralikult suletud,» seletas Eesti Muinsuskaitse Seltsi kaasmaalaste mälestuse jäädvustamise toimkonna esimees Peep Pillak. «Möödunud nädalal avanes aga Toropetsi külastanud eestlaste ees kohutav vaatepilt: aknaklaasid sisse pekstud, uksed lahti murtud, põrand üles kistud, hoone täidetud rämpsu ja ekskrementidega.»

Toropets on ligikaudu 14 000 elanikuga provintsilinn Venemaal, Eestist umbes 400 kilomeetri kaugusel Pihkva ja Tveri oblasti piirimail. See Kesk-Venemaa väikelinn oli sadakond aastat tagasi suur eestlastest ümberasujate keskus, kus paljud poesildidki olid kakskeelsed.

«Tolleaegsed Toropetsi linnavõimud pakkusid siia saabunud luterlastest eestlastele kasutamiseks ühte paljudest linna õigeusu kirikutest, kuid luterliku teenistuse läbiviimiseks peeti seda sobimatuks ja otsustati ehitada päris uus oma kirik,» seletas Pillak.

Linnavalitsus andis tasuta maatüki, koguduse liikmed annetasid kas rubla raha või tõid palgi ja 12 meetri laiune ning 27 meetri pikkune kirikuhoone valmiski 1877. aasta augustis, lisas ta.

Pillaki andmetel ulatus koguduse liikmete arv 19.-20. sajandi vahetusel üle kaheksa tuhande. Abikogudused tegutsesid Velikije Lukis, kus elas umbes poolteist tuhat eestlast, samuti Holmis ja Krasnopoljes, kus mõlemas kandis elas eestlasi paari tuhande ringis.

Kirik suleti nõukogude võimude poolt 1930. aastal.

«Eestlaste kirikul lõhuti torn maha ja siin hakkas tegutsema petrooliumi müümise punkt,» lisas Pillak, kelle sõnul avati seal hiljem lastespordikool. «Tänu sellele oli hoone enam-vähem korras ja üldiselt hästi säilinud.»

Et Toropetsi luterliku Peetri kiriku puuhoone on küllaltki ainulaadne, siis leiti Eesti Muinsuskaitse Seltsis, et see tuleks mälestustahvliga tähistada. Kohalike võimudega alustati Eesti Moskva saatkonna kaasabil 2009. aastal läbirääkimisi ja saavutati kokkulepe mälestustahvli paigaldamiseks hoonele 2010. aasta juunis.

Mälestustahvli tegi skulptor Mati Karmin. Kavand oli Pillaku sõnul Vene võimudega kooskõlastatud ja avamistseremoonia kavagi paika pandud. Kuid siis selgus ootamatu tagasilöök: kohalikud õigeusu vaimulikud olid luterlikule kirikule mälestustahvli paigaldamise vastu ja ähvardasid linnavalitsuse kirikuvande alla panna.

«Nad kartsid, et kõigepealt pannakse üles tahvel, siis taastatakse luterlik kirik ja hakatakse sinna õigeusklikke üle meelitama,» lausus Pillak, kinnitades, et mälestustahvel ei olnud mõeldud tüli tekitamiseks ja seepärast otsustati see ajutiselt, olude selginemiseni, paigaldada Sangaste kirikusse, sest sealtkandis pärines suur osa Toropetsi ümberasujatest.

«Kui kohe midagi ette ei võeta, siis on unikaalse Toropetsi eestlaste luterliku Peetri kirikuhoone päevad loetud ja tahvlit polegi seal enam kuhugi riputada,» leiab Pillak.

Postimees küsis kultuuriministeeriumilt, kas kirikuga on plaanis midagi ette võtta, kuid ministeeriumi lühikesest vastusest selgus, et neil pole hoone ega sealse koguduse kohta kuigipalju informatsiooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles