Kui läinud aasta lõpul oli kaks korda linnavolikogus arutlusel nn Vabaduse pst parkla tasuliseks muutmine linna uue parkimismäärusega, siis tõid IRLi kuuluvad linnavolikogu liikmed mõlemal korral esile tõiga, et sellega kaasneb ka kesklinna kohvikute ja poodide külastatavuse vähenemine, sest tasuta 15 minutiga ei jõua talvisel ajal vanem inimene või lapsega perekond õigupoolest parkimispiletitki soetada.
Sellist parkimispileti automaadi, mündivahetuse ja sõiduki vahet ringiratast jooksmist on linnapildis küllalt nähtud. Väheusutav, et sörgitakse vaid oma lõbuks või saamatusest.
Et parkimiskella kasutamisega on olnud korduvalt vaidlusi ja poleemikat («Parkimiskell toob üllatavaid trahve», TPM, 7.10.2008), siis lohutaski eelnõu ettekandja abilinnapea Margus Hanson opositsiooni, et Tartus on soovitatav kasutada mobiilparkimist.
18. detsembril 2008 võetigi vastu määrus, mis sätestas, et «alates 1. jaanuarist 2009 on tähistatud parkimise algusaja korral võimalik Vabaduse pst parklas ja Magistri tänaval tasuta parkida senise 60 minuti asemel 15 minutit. Sellise liikluskorraldusliku muudatuse tingis parkla suur populaarsus ning sellest tulenevalt vabade parkimiskohtade puudus».
Parkimiskorda muutev eelnõu oli volikogus arutlusel kaks korda. Esimesel korral ei saanud koalitsioon nõutavat häälteenamust ja nii kiirustatigi täpselt sama eelnõuga kohe järgmisele istungile.
Teatavasti on parkimistasu määr südalinnas ehk nn A-piirkonnas ühe tunni eest 25 krooni – kui jätta sõiduk tunniks ajaks kesklinna, tuleb kukrut kergendada kas 25 või enama krooni võrra. Kui liita 25 või 50 krooni kohvitassi või ostu hinnale, siis on juba soodsam sõita mõnda äärelinna suurkeskusesse.
Nii ei tundu usutav, et südalinna poodide ja kohvikute hääbumises on süüdi üksnes globaalne majanduslangus. Loomulikult liiklevad inimesed kesklinnaski jalgsi, kui aga otsest tarvidust pole ja on muud valida, siis on lihtsam ja odavam Raekoja platsi ning kesklinna ostukohti vältida.
Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni arvamus «meie jaoks on oluline, et kesklinn püsiks elus ning et siin asuvad väikepoed, bürood ja kohvikud praeguse majanduslanguse ajal oma uksi ei sulgeks» on mõistlik, aga see on vaid ametniku arvamus, mis jääbki arvamuseks.
50 000 – 60 000 krooni linna maksumaksja käest palka saavad linnapea ja abilinnapead aga hõljuvad oma arusaamadega praegusest tegelikkusest teisel tasandil.
Ajal, mil kõik langetavad hindu, et teenust kliendile vähegi taskukohasena hoida, piiras linnavalitsus oma kasuahnete parkimisotsustega oluliselt kesklinna külastatavust – see ebamõistlik otsus on hakanudki hapusid vilju kandma.