Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Väliseestlane reformib eesti keele eeskujul inglise keelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Allan Kiisk koos oma inglise keele ortograafiat reformivate raamatutega. | FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Väliseestlane Allan Kiisk andis kuu aja eest välja juba teise raamatu, milles ta püüab eesti keelt eeskujuks võttes inglise keele kirjapilti lihtsamaks ja loogilisemaks teha.

Allan Kiisk ja tema Simpel-Fonetik raamatud. | FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Oma esimeses, neli aastat tagasi ilmunud raamatus tutvustas ta eesti keele kirjutusviisil põhinevat Simpel-Fonetik süsteemi. See kasutab 24 tähte, nende seas ka ä ja ö tähti, et sõnad häälduse järgi üles kirjutada. Igale tähele peab selle kohaselt vastama üks hääldus ja vastupidi, seetõttu on loobutud ka c, q, x ja y tähtedest.

«Juba lapsepõlves tekkis küsimus, miks inglased ja ameeriklased kirjutavad ühtemoodi ja hääldavad teistmoodi.  Pensionile jäädes mõtlesin, et nüüd on mul võimalus midagi ette võtta ja hakkasin sellega töötama. Kõige huvitavama asjana tuli välja, et eesti keel on üks parimaid kirjutusviise. Uurisin edasi , kuidas eesti keelele omast kirjutusviisi inglise keele kirjutamiseks üle võtta,» rääkis Kiisk.

Ta peab eesti ja soome keele kirjutusviisi kõige lihtsamaks ja loogilisemaks, lähtudes Ameerika keeleteadlase ja sõnaraamatute autori Noah Websteri mõttest, et täiuslikus  keeles väljendaks iga häält erinev trükimärk ning igale tähele vastaks vaid üks hääldus. Kiisa hinnangul peaksid eestlased ja soomlased oma ilusate ja lihtsate keelte üle uhkust tundma ning seepärast mainib ta seda alati oma keeleuuendusi tutvustades.

Eesti keele lihtsuse kõrvale tõi ta näiteid inglise keele sõnadest, mille kirjapilt on sama, kuid hääldus erinev ning sõnadest, mida hääldatakse ühte moodi, vaatamata väga erinevatele kirjapiltidele. Kõik see tekitab segadust ja raskendab keele õppimist.

«Võtame näiteks sõna wind, mida võib hääldada nii «vind» kui ka «vaind», oleneb sellest, millest sa räägid. Sa pead siis teadma täpselt, kuidas ühte sõna hääldada. Ja nagu ma siin raamatus näiteks tõin, on sellised erinevad kirjapildid nagu you, ewe, yew, u – need kõik hääldatakse ühtemoodi välja,» rääkis Kiisk.

Esimeses raamatus kirjutas keeleuuendaja, et järgmiseks peaks keegi väljapakutud kirjaviisis  sõnaraamatu kirjutama, et kõik ettepanekud läbi proovida. Põhiline küsimus oli, kas inglise keele hääldusi saab ikka ainult 24 tähega märkida.

Kuna keegi teine sõnaraamatut koostama ei hakanud, võttis Kiisk selle ise kätte ning mais ilmus Simpel-Fonetik Dictionary. Selles on üle 18 000 sõna, mis sõnastiku esimeses osas on reastatud kehtiva inglise keele kirjapildi järgi ning teises osas häälduspõhise, foneetilise kirjapildi järgi. Kiisk märkis, et sõnaraamatu esimeses osas leiab kirjapildile häälduse ning teises osas saab hääldust teades selle kirjapildi üles leida.

«Kui sõnaraamatuga valmis sain, siis oma üllatuseks, kergenduseks ja rõõmuks veendusin, et sain 24 tähega väga hästi hakkama. Ei olnud millestki puudust,» rääkis Kiisk.

Kiisa hinnangul on inglise keele kirjaviisi aja jooksul pigem aina keerulisemaks muutunud ning näiteks erandite hulk on kasvanud.

«Kuna inglise keelel on paljudes maades suur mõju ja samas tuleb keelde ka teiste maade väljendeid, siis see asi ei lähe mitte paremaks vaid isegi hoopis halvemaks ja segasemaks. Näiteks a-tähte hääldatakse välja vähemalt 10-11 erineval viisil. Ja see on ainult a-täht üksi, lisaks paljud teised tähed, mille hääldus sõltub nende asendist sõnas,» rääkis ta.

Simpel-Fonetik kirjaviisi luues pidi ta leidma a-tähele ainult ühe häälduse, teiste hääldusviiside jaoks pidi ta tähestikku võtma eesti tähed ö ja ä.

Kiisk räägib eesti, inglise ja saksa keelt kodukeeltena ning on õppinud ka ladina, hispaania, soome ja vene keelt. Viie aasta eest pensionile jäänuna inglise keele lihtsustamise kallale asunud elektriinsener ja professor uuris selleks ka teisi keeli lisaks, näiteks esperantot.

«See, et j-täht hääldatakse nagu eesti keeles on ka esperanto keeles olemas. Seni pole aga keegi tulnud välja sellise lahendusega, mis kasutaks nii vähe tähti ja mis tarvitataks topelttähti pikkade vokaalide jaoks. See on nii eesti ja soome keeles, aga isegi saksa keeles seda ei kasutata. See on esimene kord, kus keel on lihtsustatud nii, et kui sa tahad pikka häält, siis pane kaks sama tähte järjest. See on eesti keelele nii omane, kasvõi minu nimi - Allan Kiisk,» selgitas ta.

Foneetilise kirjapildi eelisena nimetas ta igapäevaselt kasutatava keele häälduse paranemist. Tema kogemusel kasutavad inglise keelt emakeelena kõnelevad inimesed oma jutus sageli umbmääraseid ja tarbetuid häälikuid, mis muudab häälduse lohakaks ja kiire kõne raskesti arusaadavaks.

«Kui foneetilist kirjaviisi kasutada, siis hakkavad inimesed igale tähele rohkem tähelepanu pöörama ja seda välja hääldama. Eesti keelsest kiirest jutust on palju lihtsam aru saada kui inglise keelsest, vaatamata sellele et olen mõlemaid keeli pea terve elu kasutanud. Kui eesti keele kõneleja tahab midagi hästi arusaadavalt rääkida, siis ta ütleb väga puhtalt igat tähte,» sõnas Kiisk.

Praeguseks on mõlemat raamatut müüdud mõnisada eksemplari, lisaks on Kiisk neid ka aktiivselt jaganud nii Eestis, USAs ja teistes riikides. Näiteks on ka president Ilvese raamatukogus mõlemad teosed olemas, Kiisa kingitusena. Järgmiseks kavatseb keeleuuendaja foneetilise kirjaviisi aabitsaid välja andma hakata.

Kiisa sõnul tunnistavad inglise keelt emakeelena kõnelevad inimesed ka ise, et kirjaviis on väga kehv ning keelt seetõttu raske õppida, kuid samas ei jõua ka keelereformi pooldava inimesed kokkuleppele mida ja kui palju lihtsustama peaks. Samal ajal on praegu maailmas inglise keelt õppinud inimesi neli või viis korda rohkem kui seda emakeelena kõnelejaid. Seepärast keskendub Kiisk rohkem neile.

«Igal inglise keelt emakeelena rääkijal on oma arvamus, mida täpselt tuleks kirjutusviisis muuta ja mis vanamoodi jätta. See on probleem. Ma ütlen, et jätke siis see vana kirjutusviis neile, kes sellega nii väga ära on harjunud, aga need välismaalased, kes praegu keelt õpivad, saaks minu kirjaviisi kasutades keele lihtsamini ja kiiremini selgeks. Loodan, et NATO või Euroopa Liit või ÜRO hakkavad rohkem keelemuutusega tegelema. Mu raamatu pealkiri on seetõttu «For international version of writing in english»,» rääkis ta.

Kiisk on 1908. aastal Londonis asutatud Simplyfied Spelling Society liige, mõne aja eest loodud mittetulundusühingu Simpel-Fonetik Organiseishon president ning tegev mitmetes teistes inglise keele ortograafia lihtsustamisega tegelevate gruppides.

Ajaloos on inglise keele kirjapildi reformimist teiste hulgas toetanud ka näiteks kirjanikud John Milton, Charles Dickens, Mark Twain, H.G. Wells, Isaac Asimov, näitekirjanik George Bernard Shaw, evolutsiooniteooria looja Charles Darwin, Ameerika iseseisvussõja-aegne poliitik Benjamin Franklin, USA sõnaraamatute koostaja Noah Webster ja USA president Theodore Roosevelt.

Tagasi üles