Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talitus hoiatab võimalike petturite eest, kes üritavad autoostu varjus eraisikutest automüüjatelt raha välja petta.
Politsei hoiatab autoostuga seotud petturite eest
28. juuni 2012, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkeseisuga on teada, et petuskeemiga on seotud vene keelt või leedu keelt kõnelevad kodanikud, kes võtavad ühendust internetis autot müüva eraisikuga.
Hiljem suheldakse e-kirja teel ja inglise keeles ning jäetakse telefoninumber, millel on Nigeeria suunakood. Automüüjale antakse märku, et auto on ostjale sobiv ja lepitakse kokku, et sellele tuleb järgi hetkel Eestis olev treiler.
Maksmise osas lepitakse kokku, et müüjale kantakse pangakontole suurem summa raha, mis ületab müüdava auto hinna. Sellest palutakse müüjal arvestada maha auto müügisumma ning ülejäänud raha peaks automüüja andma treilerijuhile.
Hiljem muudetakse ostjate poolt kokkulepet ja saadetakse müüjale hoopis postiga tšekk tema nimele, mis on tõenäoliselt kehtetu.
Hetkel teadaoleva juhtumi korral oli auto müügihind 900 eurot ja tšekk saadeti väärtusega 5800 eurot. Suure tõenäosusega on tegemist katteta tšekiga, mille kontroll võtab pangas aega ning see maksab hinnanguliselt 90 eurot.
Kuna toiminguhind on kallis, siis enamik inimesi ei kontrolli pangas saadud tšeki õigsust ja sellele kurjategijad loodavadki.
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Margus Sass palub, et inimesed oleksid ettevaatlikud ja ei läheks sellise skeemiga kaasa.
«Heal juhul kaotab müüja auto, halvimal, kaotab auto ning maksab veel tšeki ning automüügi vahesumma kurjategijatele, lootuses tšekk hiljem rahaks teha,» hoiatab Sass.
Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra soovitab ostu-müügitehingute puhul kasutada pigem pangaülekandeid või äärmisel juhul sularahatehinguid.
«Igasuguse kahtluse korral tuleks küsida ostjalt isikut tõendavat dokumenti (passi, juhiluba, ID kaarti) ja kirjutada üles tema andmed. Juhul, kui isik «hiilib» sellest palvest kõrvale, võib olla suhteliselt kindel, et tegemist on pettuse katsega,» manitseb Vahtra.