Ida-Virumaal lubatud kiirust kolmekordselt ületanud ja politseinike eest 16 kilomeetrit põgenenud mootorratturile määratud karistus oli liiga leebe, leiab politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.
Kirsimäe: Ida-Viru kihutaja karistus on kummaliselt leebe
3. juuli 2012, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida prefektuuri korrakaitsjad pidasid laupäeval kinni mootorratturi, kes ületas piirkiirust pea kolmekordselt, kihutades kuni 290-kilomeetrise tunnikiirusega politseinike eest ära. Tagaajamine toimus möödunud laupäeva õhtul Jõhvi-Tartu-Valga maantee 21. kilomeetrilt kuni Iisakuni. Maanteel fikseeris politsei mootorratta kiiruseks pidurdades 152 km/h ja alevikus 163 km/h, kuid sirgetel teelõikudel küündis Jõhvi politseiniku sõnul mootorratturi kiirus kuni 290 kilomeetrini tunnis.
Kirsimäe arvas, et 290 kilomeetrit tunnis ei ole Eesti teedel kihutamise rekord. «Ma ei soovita kellelgi järgi teha, aga teadaolevalt on sellest kiiremini sõidetud küll,» ütles ta. «Teine asi on see, milliseid kiiruseid politsei on fikseerinud.»
Kirsimäe osutas, et 290-kilomeetrist tunnikiirust politsei mõõteriistadega ei olnud fikseeritud, seda pidas ta hinnanguks. «See ei ole kalapüük, fikseeritud on madalamad kiirused,» sõnas ta.
Kohus karistas meest politsei peatamismärguande eiramise ja fikseeritud kiiruse ületamise eest kokku kahepäevase aresti ning juhtimisõigusest ilmajäämisega kolmeks kuuks, mida Kirsimäe pidas materjali nägemata liiga leebeks: «Selline tegevus on ohtlik ja karistust on vähevõitu, et mitte öelda: karistus on kummaliselt leebe,» ütles Kirsimäe.
Maksimumkaristusena oleks võimalik määrata kiiruseületamise eest 30 ööpäeva aresti või rahatrahv 1200 eurot. Juhtimisõigust saab ära võtta kuni 24 kuuks. Politsei peatumismärguande eiramise eest saab määrata rahatrahvi kuni 800 eurot või samuti kuni 30 päeva aresti ja juhtimisõiguse äravõtmist 24 kuuks.
«Ma küsiksin vastu, kui palju tuleb kiirust ületada, et kohtunik maksimumaresti määraks?» sõnas politsei kolonelleitnant.
Juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks täidab Kirsimäe sõnul loodetavasti oma eesmärki, sest «selleks hooajaks peaksid ametlikud sõidud sel mootorratturil lõppenud olema.»