/nginx/o/2010/04/15/349117t1h17ac.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) toetab Eesti Lastevanemate Liidu (ELL) ettepanekut gümnaasiumi lõpueksamite rolli ülikooli pääsemisel vähendada ning ka laiemat arutelu eksamisüsteemi üle.
EÜL: keskkooli lõpueksamid ei peaks olema ülikooli sisseastumiseksamid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EÜL on seisukohal, et keskkooli lõpueksamid ja sisseastumiseksamid peaksid olema lahus, sest need kooliastmed pole omavahel võrreldavad. EÜLi juhatuse aseesimehe Monika Maljukovi hinnangul võiks ideaalis sisseastumisnõuded iga erialal erineda ning arvestada noore eelnevaid kogemusi ja saavutusi nagu huvitegevus ning ühiskondlik aktiivsus.
«Meie seisukohast on kõrgkooli sisseastumisel on oluline kontrollida konkreetsele õppekavale sobivust, motiveeritust ning võimekust kõrgkoolis õppida. Oluline on arvestada erinevaid aspekte ja kujundada sisseastumiseksamid lähtuvalt erialast,» lausus ta.
EÜL ei ole välja kujundanud oma seisukohta, milline täpselt võiks paremad lõpueksamid olla, kuid on ELLiga nõus, et praegune süsteem ei täida oma eesmärki ning vajab ringi tegemist. Maljukovi tõi peamise veana välja suure hulga faktide päheõppimise, mis vähesel määral õpilasi arendab, kuid ei valmista neid ette reaalseks eluks. Ta rõhutas, et kuivad faktid ei jää ka pärast päheõppimist kauaks meelde, kui neid pole vaja kasutada või ei osata rakendada.
«Fakte ja andmeid saab alati kontorollida ja infot otsida, kui teatakse kuidas ja kust. Pikemas perspektiivis ei näe ma riigieksamitel praegusel kujul väärtust,» sõnas ta.
Olulisemad oleks hoopis sotsiaalsed oskused ning võime seoseid luua, infot ise leida ja analüüsida ning eristada olulist ebaolulisest. Faktidele keskenduvad lõpueksamid aga neid oskusi ei kontrolli, kuigi ülikoolis sõltub tudengi edukus paljuski just neist.
«Meie seisukohast on oluline, et ühiskonnas olulised oskused omandataks mingis osas juba üldhariduses, mis aitab ka kõrgkoolis paremini hakkama saada – info otsimise oskus, sotsiaalsed oskused ning analüüsi ja seostamise võime on olulised ning sellele peab rohkem tähelepanu pöörama,» märkis Maljukov.
Reaalainete eksamite vähese populaarsuse põhjuseks pidas ta aineprogramme, mille tõttu õpilased ei taju, mida õpitu tähendab, ega suuda seda seostada teiste õppeainete ja tegeliku eluga. Lisaks tähendavad suur koormus ja riigieksamite punktide olulisus seda, et noored keskenduvad neile ainetele, kus plaanitakse riigieksam teha ning on lootust heale tulemusele.
«Õpilaste õppekoormus on keskkoolis - ja tegelikult juba varemgi - kõrge, mistõttu keskendutakse sellele, mis tundub huvitavam ja mitmete jaoks on humanitaar-sotsiaalained lihtsamad kui reaalteadused,» arvas Maljukov.