Inimõiguste instituudi analüüsi kohaselt on vene koolide lõpetajad ühiskonnas diskrimineeritud, kuna neile antav kooliharidus ei võimalda sageli omandada vajalikku eesti keele oskust, võttes noortelt sellega võimaluse kõrgematesse ametitesse kandideerida.
Nimelt näeb seadus ette, et õppekavad peavad põhikooli lõpetajale tagama vähemalt B1- ja gümnaasiumi lõpetajale B2 riigikeele taseme, mille saavutavad aga vaid ligikaudu pooled vene koolide lõpetajad.
Samas eeldab valdav enamik töökohti B2- ja kõrgemat taset, riigiametis üldjuhul C1-taset (näiteks politseiniku ja vangivalvuri puhul), mis tagab ka dokumentide koostamiseks ja töötlemiseks vajaliku kirjakeeleoskuse.
Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei ole B2-tasemest madalam keeleoskus instituudi väitel piisav, mitmetel erialadel eeldatakse aga sellest kõrgemat taset.
Seega ei võimalda vene kooli õppekavad tagada lõpetajatele eesti kooli lõpetajatega võrreldes võrdseid võimalusi, põhjustades neile nii õppimises kui ka töö valikul ja edasises karjääris takistusi.
Instituudi tähelepanekute kohaselt on kasina riigikeele õppe näol tegu olulise inimõigusrikkumisega Eesti lõimumispoliitikas, mis takistab kogu Eesti edasist positiivset arengut. Samuti soodustab see ühiskondliku ebavõrdsuse jätkumist, mis viis 2007. aasta aprillirahutusteni.
Instituut tegi vastava pöördumise kultuuriministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) poole.
Parem keeleõpe vajab investeeringuid
Instituudi ettepanekute kohaselt tuleb kõrvaldada vene koolide lõpetajate diskrimineerimise põhjus, võimaldades neile kvaliteetsem keeleõpe.
Põhikooli lõpetamiseks vajalik minimaalne eesti keele oskus peab ületama B1-taset, gümnaasiumi lõpetamisel B2-taset. Rõhk tuleb panna efektiivsete keelemetoodikate rakendamisele, eriti põhikooli algastmes.
Edasise diskrimineerimise vältimiseks on oluliselt vaja tõhustada lõimumist, muutes selle eest vastutavate asutuste tööd efektiivsemaks ja teaduspõhisemaks. Vajalik oleks keelespetsialistide märgatavalt ulatuslikum kaasamine lõimumisprotsesside juhtimisse ja kujundamisse kultuuriministeeriumis ja MISA-s, leiab instituut.
Vältimaks 2007. aasta aprillisündmuste kordumist tuleb riigil viia läbi nende sündmuste põhjuste põhjalik analüüs ning võtta tarvitusele meetmed nende edaspidiseks vältimiseks.