Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Tüür: Venemaa toetus al-Assadile põhineb režiimi püsivuse argumendil

Tartu Ülikooli politoloogi Karmo Tüüri hinnangul on Venemaal Süüria diktaatori Bashar al-Assadi toetamiseks kolm põhjust, nendeks on režiimi püsivuse argument ning pragmaatilised regionaalpoliitilised ja globaalsed huvid.

«Venemaa jaoks on olnud alati väga põhimõtteline küsimus see, et režiimi ei tohi väljastpoolt survestada ja muuta, eriti kui režiim hakkab vastu mässajatele. Venemaa ju ei taha samamoodi, et keegi neid survestaks Tšetšeenias eest,» rääkis Tüür. Ta meenutas, et Putin on režiimi püsivuse argumenti oma varasemates sõnavõttudes korduvalt kasutanud. Selle kohaselt on igal riigivõimul õigus end kaitsta ja mässajatele vastu hakata.

Läbi selle prisma kommenteerivad Süüria konflikti ka Venemaa eksperdid ja analüütikud. Tüüri sõnul pole Vene meedias juttu niivõrd al-Assadi režiimi kuritegudest kuivõrd keskendutakse mässajatele ning nende välisriikidest toetajatele.

«Venemaa peavoolu meedias Süüriast räägitakse mitte kui kuritegelikust režiimist vaid räägitakse kodusõjast, kus ühel pool on mässajad ja teisel pool režiim. Sel moel esitatuna on see väga lihtne ja loogiline konstruktsioon,» lausus ta.

Süüria on Venemaa jaoks oluline ka regionaalselt. Riigi ainus väljaspool endist Nõukogude Liitu asuv mereväebaas paikneb just Süüria sadamalinnas Tartuses. Tüüri sõnul võib Venemaa karta, et võimuvahetuse järel nende sadama rendilepingut enam ei pikendata.

«Venemaal on võimalik selle sadama kaudu hoida vaba oma relvakaubanduse kanal. Relvakaubandus on Venemaa jaoks oluline, Süüria on nende jaoks suur ostja ja Tartuse sadama kaudu saab seda hästi korraldad,» selgitas politoloog.

Kolmandaks võimaldab Süüria konfliktis suurele osale maailmale vastuseismine Tüüri hinnangul Venemaal näidata end globaalse dialoogi olulise partnerina. Teised riigid, eeskätt USA ei pidanud ei Afganistani, Iraagi ega ka Liibüa konfliktide puhul Venemaa huvide ja argumentidega väga tõsiselt arvestama. Afganistani puhul, sest Venemaa huvi polnud nendes konfliktides nii otseselt riivatud.

«Süüria puhul on Venemaal lõpuks ometi võimalus panna rusikas lauale ja öelda, et see on peaaegu minu oma asi. Venemaa ei olnud Liibüas, Egiptuses ja teistes araabia kevade riikides nelja jalaga kohal ning Vene argumentidel ei olnud nende konfliktide puhul seda kaalu, mis on nüüd Süürias,» rääkis ta.

Tüüri hinnangul pole Venemaa välispoliitikas pärast Nõukogude Liidu lagunemist erilist edu saavutanud. Ta tõi näideteks lääneriikide sekkumise 1990.ndate lõpul Serbias, NATO itta laienemise ning lennukeelutsooni kehtestamise Liibüa konfliktis.

«Vaieldamatuid edulugusid on Vene välispoliitikas üsna vähe, viimastel aastakümnetel on olnud korduvad ninanipsud, mida nad on pidanud alla neelema. Tegemist on üsna pika läbikukkumiste reaga ja suure tõenäosusega saab see Süürias jätku,» märkis Tüür.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:karmo tüürVenemaaSüüriaüro julgeolekunõukogubashar al-assadtartuse sadam
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
NÄDALA NÄOD
arvamusplats
pöff jagas preemiaid
korvpalliõhtu
reporter.ee videod
Gallup

Kas poliitikasse minekust teatanud ajakirjanikud võiksid meedias edasi töötada?

Küsitluses on osalenud 2814 inimest
Gamefriik
Päevakava
Täna14:00
29NovOtse: Vahur Kersna uue raamatu esitlus Tallinnas (15)>
Homme17:30
30NovOtse: Garage48 keskendub seekord sotsiaalsele innovatsioonile (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Katrin Saks

58

Katrin Saks

poliitik, Balti filmi- ja meediakooli direktor

Grete Naaber, 72

ajakirjanik

Madis Ilmar Salum, 69

ajakirjanik

Gita Kalmet, 55

näitleja ja diplomaat

Urmas Sõõrumaa, 53

ettevõtja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,801 EUR
GBP
1,257 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,016 EUR
=
Kursid seisuga: 28.11.2014
Postimehe google+ leht