Narva-Jõesuu tahab Tiit Vähilt kuursaali tagasi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva-Jõesuu kuursaali makett.
Narva-Jõesuu kuursaali makett. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Narva-Jõesuu kuursaali taastamise ootusest väsinud linnavalitsus tegi Tiit Vähi kontrollitavale firmale ettepaneku tagastada hoone linnale.

Narva-Jõesuu kuursaal müüdi 2006. aasta algul kahe miljoni krooni eest firmale Navesco, mille tegevust kontrollib teise firma kaudu Tiit Vähi, kirjutab Põhjarannik.

Nüüd pole linnavalitsus rahul, et OÜ Navesco on jätnud täitmata kohustuse investeerida 5 aasta jooksul 50 miljonit krooni.

Tiit Vähi ütles, et pole kuursaali taastamise mõttest loobunud, kuigi peab seda heategevuseks ega oota kommertstulu. «2006. aastal võtsime selle ette, kuna arendasime sadamat, teenisime raha ning otsustasime teha midagi ühiskonna heaks,» selgitas ta.

Vähi kinnitas, et kuursaali omanik täidab kõiki lepingutingimusi ning ootab linnalt detailplaneeringut, kuna ei saa eirata planeerimisseadust, mis keelab eraõiguslikul isikul olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel.

Narva-Jõesuu linnavalitsus müüs 2005. aastal oksjonil kuursaali Silmet Grupi omanikest moodustatud firma Navesco, kes lubas selle restaureerimisse investeerida 50 miljonit krooni.
Navesco juhatuse liige Avo Annus ütles toona Põhjarannikule, et äriidee on hoone restaureerimises ning sellele sõjaeelse funktsiooni - hotell ja restoran - andmises.

Tööd peaks aega võtma kolm-neli aastat. Narva-Jõesuu kuursaal on pärit 19. sajandist ja see ehitati suvituslinna õitseajal. Hoones olid hotell, hiigelsuur klaaskupli ja orkestriruumiga vastuvõtusaal, kus toimusid ballid ning kontserdid.

Peale selle asusid seal raamatukogu, piljardi- ja keeglisaal ning restoran. Ümber kuursaali oli luksuslik metsapark koobaste, lehtlate ja paviljonidega. Kuursaal sai tugevasti kannatada Teise maailmasõja ajal, seejärel see remonditi ning Nõukogude ajal tegutses seal kultuurimaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles