Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Paljude piirivalvurite karikas sai täis

Paldiski, Muuga ja Tallinna kordoni staažikad piirivalvurid lahkuvad enne ühendkordoni loomist töölt, sest on pidevatest muudatustest väsinud.
 

Septembris ühendatakse Paldiski, Muuga ja Tallinna piirivalvekordon. Emotsioonid ühendamise ümber on kirglikud.

Paldiski kordonis töötavast 18 piirivalvurist viit ootab ühendamise tõttu ees koondamine. Veel kahe piirivalvuri saatus on lahtine, kuid tõenäoliselt valivad nemad ise koondamise. Nimelt ei soovi mehed iga päev oma elukohast Paldiskist Tallinna sõita, et pealinnas asuvast ühendkordoni staabist juhiseid saada ja siis tagasi Paldiskisse laevu kontrollima suunduda.


Paldiski kordoni ülem Ahto Jutt on üks, kes pärast 20 aastat teenistust piirivalvekarjääriga lõpparve teeb. Teda ei koondata siiski omal soovil, vaid seetõttu, et tema töökogemusele ja kvalifikatsioonile vastavat teist ametikohta pakkuda ei ole. Veel kaks Paldiski piirivalvurit lähevad ühendkordoni loomisega tööle Lõuna prefektuuri.

Kuid mitmed Paldiski piirivalvurid ei ole andnud kirjalikku nõusolekut ühendkordonisse minemiseks, kuigi muud varianti peale ühinemise ka ei ole. «Nõusolekuta üleviidavatele on suuremaks probleemiks töögraafikust tulenev rahakulu transpordile, kuigi osaliselt sõit kompenseeritakse,» nentis Jutt.

Muuga vanempiirivalvur Kaido Mägi ütles, et ühendkordoni mõte ei rõõmustanud ka ühtegi 23st Muuga kordoni liikmest. Ühendkordonis ei jätka näiteks tosin aastat piirivalvurina töötanud Jaanus Nurm, kes suundub hoopis Vasknarva kordonisse piiri valvama. See on vaikne protest politsei- ja piirivalveametis toimuva vastu.

«Ühendkordon loodi inimestega läbi rääkimata. Soovin säilitada vähemalt illusiooni, et ma juhin oma elu ise,» ütles Nurm. Mees elab Kesk-Eestis ja uus töökoht Vasknarvas on tema kodust kümme kilomeetrit kaugemal kui vana töökoht Muugal.

Nurm lööb sellele mõeldes käega. Sõitmist oleks veel rohkem siis, kui ta ühendkordonisse jääks.
Ta ei taha sõita Muugalt Tallinna staapi korraldusi saama ja sealt taas Muugale. «Ma ei pea seda mõistlikuks,» nendib mees.

Palk ei motiveeri
Nurme sõnul vaatavad paljud Muuga kordoni liikmed aasta lõpuni, kuidas töö ühendkordonis sujuma hakkab, et selle põhjal otsustada, kas jääda teenistusse või mitte. «Mis neil ikka teha, osa on Harjumaa inimesed – tööd on ju vaja,» ütles ta.


Nurme sõnul oli veel kaks aastat tagasi Muuga kordonis tööl 28 inimest, kellest viis on nüüdseks piirivalvuri ameti maha pannud. «Piirivalvuri palk ei ole konkurentsivõimeline – paljud on suundunud üle lahe. Seal saab koristaja 1300 eurot palka, meil aga väljaõppinud piirivalvur heal juhul 600 eurot,» rääkis Nurm.

Ka Tallinna kordonist on tänavu lahkunud kaheksa inimest. Praegu on töötajaid 43.
«Tallinna kordonis ei olda väga ühendkordoni vastu, aga üleüldse on kogu asi ära tüüdanud.

Inimesed ei suuda end igavesti motiveerida, kui kogu aeg käib jutt, et asjad lähevad paremaks ja praegu on lihtsalt segased ajad,» rääkis Tallinna kordonis töötav piirivalvur, kes soovis jääda anonüümseks. Ta tõi välja, et piirivalvurid on pidanud harjuma Euroopa Liidu, Schengeni ja politseiametiga ühinemisega kaasnevate muudatustega.

Ühendkordoni loomine on paljude jaoks järjekordne muudatus, mille kasu ja töörütm on veel ebaselged. «Kui vaadata, kui palju on meid ära läinud Tallinnas ja kui paljud lähevad ära Paldiskis, siis selle ühinemisega me ei võida, vaid kaotame kõvasti,» arvas Tallinna kordoni piirivalvur.

Üks sellel suvel Tallinna kordonist lahkunud staažikas piirivalvur on endale töökoha leidnud ehituspoes. Teine Tallinna kordoni töötaja võttis end pärast 12 aastat teenistust aga lihtsalt töötuna arvele.

«Inimesi on vähemaks jäänud, aga ülesandeid – näiteks politsei ülesanded – on juurde tulnud,» ütles nüüdseks ehituspoes töötav endine piirivalvur. «Räägitakse küll, et kõik on lust, lill ja Schengen, aga piirivalvetööd pole vähemaks jäänud. Inimesed reisivad ikka samamoodi, piir on teatud laevade jaoks olemas,» lisas ta. Mees tõi näite, et kui Venemaalt St. Peter Line’i parvlaev Princess Anastasia Tallinna jõuab, ei ole inimesi, et reisijate dokumente kontrollida.

«Puudus on professionaalidest, kes tunnevad juba kaugelt ära, kas inimesega võib midagi kahtlast olla,» ütles endine piirivalvur.


Tema usub, et olukorda ei leevenda eriti ka ühendkordoni loomine, kuna valvatav ala jääb samaks ja inimesi ei tule juurde, vaid pigem lahkub. «Muugal ja Paldiskis käivad ju laevad samamoodi edasi, neid peab kontrollima. Auto hakkaks uhama ühele ja teisele poole,» arvas endine piirivalvur.

Ühendkordoni loomisel on siiski ka omad plussid, nentisid piirivalvurid. Näiteks kui praegu peavad piirivalvurid olema valmis minema merele, kontrollima laevu, patrullima tänavatel ja analüüsima laevanimekirju, siis ühendkordoni puhul toimuks valdkonniti spetsialiseerumine. «Samas, kui nii palju inimesi on ära läinud, siis osakonnad hakkavad ikkagi kõigega tegelema,» arvas Tallinna kordoni piirivalvur.

Ei samastu politseiga
Postimehega rääkinud endiste ja praeguste piirivalvurite jutust jäi kõlama, et ehkki politsei- ja piirivalveameti ühinemisest on möödas pea kaks aastat ja piirivalvurid võtavad järjest enam politseinike töökohustusi enda kanda, ei suudeta end siiski politseinikega samastada.

Nii on paljudele vastukarva asuda tööle ühendkordoni merepäästeteenistuses koos korrakaitsebüroole alluva veeliiklusteenistusega. Seda lõhet suurendab teadmine, et sama tööd tegeva korrakaitsebüroo politseinik saab rohkem palka kui piirivalvebüroo ametnik.

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo kordonis töötava piirivalveametniku ametikoha keskmine palk on 719,57 eurot, kuid korrakaitsebüroo patrullteenistuses töötava patrullpolitseiniku ametikoha keskmine palk 839,19 eurot (bruto).

«Politseile on kõige tähtsam protokoll. Mina aga ei saa nii tööd teha, et pean mõtlema kõigepealt sellele, kuidas inimest karistada, ja alles siis, kuidas päästa,» rääkis endine Tallinna kordoni piirivalvur. «Politsei töötulemust vaadatakse protokolli pealt – kui palju trahve on tehtud –, ja siis öeldakse, et Tallinna kordonil ei ole protokolle, te ei olegi mitte midagi teinud,» lisas ta.
Politsei osapool püüab siinkohal piirivalvuritest kolleege rahustada.

«Kindlasti ei ole veeliiklusteenistuse põhiline eesmärk rikkujate karistamine, vaid hoopis vastupidi. Meie huvi on tagada järelevalve ja kontrollida, kas inimesed kasutavad merel turvavarustust, kas paadijuhid käituvad seaduskuulekalt ega ole üle lubatud normi joobes,» ütles veeliiklusteenistuse vanem Toomas Lindjärv.

«Kõige olulisem on see, et inimestel oleks olemas nõuetekohane turvavarustus ja nad saaksid seejuures aru, miks on see vajalik,» lisas ta ja rõhutas, et käimasoleval navigatsioonihooajal ei ole Põhja prefektuuri veeliiklusteenistus vormistanud mitte ühtegi trahvi, vaid ainult hoiatusi.

Põhja prefekt Elmar Vaher ütles, et lahkuvate piirivalvurite asemele tuleb ühendkordonisse tööle värvata uued. «Enne uute inimeste tööle võtmist on prefektuuri peamine eesmärk pidurdada politseiametnike lahkumist ja leida võimalus piirivalvebüroo töötajate palkade ühtlustamiseks,» nentis Vaher.

Ühendkordoniga kaasnevad muudatused

•    Põhja-Eestis töötavast kolmest piirivalve emabaasist asukohtadega Muugal, Tallinnas ja Paldiskis saab
1. septembrist üks ühendkordon staabiga Tallinnas.
•    Piirivalve ühendkordonisse hakkab kuuluma ka korrakaitsebüroole alluv veeliiklusteenistus.
•    Kordonis hakkab töötama 85–90 inimest, kes jagunevad spetsialiseerituse poolest merepäästeteenistuseks (umbes 15 inimest), laevanimekirju kontrollivateks analüütikuteks (15 inimest) ja patrullüksuseks (umbes 50 inimest). Viimane üksus teeb laevadel kontrolli, sõites Tallinna, Muuga ja Paldiski vahet.
•    Väljastpoolt Harjumaad pärit piirivalvuritele tagatakse vajaduse korral ööbimispaik Tallinnas. Lisaks on kordonis töötaval piirivalvuril, kes käib kaugemalt graafiku alusel tööl, võimalik taotleda kojusõidu hüvitist.
•    Piirivalvejõud ja baas koondatakse Tallinna, sest seal on kõige rohkem tööd – reisijate arv on kasvanud 36 protsenti.
•    Kordonid ühendatakse peamiselt sellepärast, et Euroopa Liidu välispiiri ületavate laevade arv suureneb ja Tallinna piirivalvekordon ei tule kasvava koormusega üksi toime. 

Fakte PPAst
•    Politsei- ja piirivalveamet loodi siseministeeriumi haldusalas
1. jaanuaril 2010 politseiameti, julgestuspolitsei, piirivalveameti, keskkriminaalpolitsei ja kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamisel.
•    Samal aastal hakkas kehtima politsei- ja piirivalve seadus, millega kaotati ära piirivalve auastmed, mis viidi vastavusse politseiametnike teenistusastmetega.
•    Ametis töötab üle 6000 inimese.
•    Selle aasta 1. juuli seisuga töötab PPA piirivalve valdkonnas 105 inimest vähem kui 2010. aasta 1. jaanuaris.
•    Põhja prefektuuris on piirivalvebüroo koosseis vahemikus 01.01.2010–01.07.2012 vähenenud 26 inimese võrra.
Allikas: PPA


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Juku-Kalle Raid

40

Juku-Kalle Raid

ajakirjanik ja luuletaja

Vive Tolli, 86

graafik

Aarne Saluveer, 55

dirigent

Ando Kiviberg, 45

muinsuskaitsja, pärimusmuusik ja Viljandi linnapea

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,744 EUR
GBP
1,264 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 25.07.2014