Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kallas: eetikakoodeksi peaks heaks kiitma riigikogu suur saal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaja Kallas | FOTO: Stanislav Moshkov / Den za Dnjom

Riigikogu eetikakoodeksit koostavasse töörühma kuuluva reformierakondlase Kaja Kallase sõnul tuleks sügisel valmiv koodeks kas seadusemuudatuse või otsusena vastu võtta riigikogu suures saalis.

Kallas ütles Postimehele, et koodeksi esialgset versiooni arutab töörühm uuesti augusti lõpus ning pärast paranduste ja täienduste tegemist jätkavad arutelusid fraktsioonid. Riigikogu menetlusse peaks eetikakoodeksi eelnõu praeguste plaanide kohaselt jõudma septembris algaval sügisistungjärgul.

Kallase hinnangul peaks eetikakoodeksi vastu võtma riigikogu täiskogu kas parlamendi otsusena või seadusemuudatusena, vormistades selle näiteks lisana riigikogu liikme staatuse seadusele. Tema sõnul on küll ka võimalik, et saadikud allkirjastavad koodeksi kokkuleppe vormis või annab sellele heakskiidu riigikogu juhatus, kuid neid variante töörühm tema kinnitusel pigem ei toeta.

Koodeksi koostamise puhul peab Kallas kõige olulisemaks, kuid ka kõige keerulisemaks ülesandeks reguleerida huvide konflikti küsimusi, mis tema sõnul vajavad kõige enam käitumisjuhiste andmist. «Huvide konfliktide eksisteerimises iseeneses pole midagi halba, kuid peab olema aru saada, kuidas sel juhul käituda,» lausus ta.

Ta tõi näiteks, et on ise enne riigikogu liikmeks saamist esindanud advokaadina paljusid äriühinguid ja organisatsioone, kes tegutsevad erinevates seadustega reguleeritud valdkondades. Kallas märkis, et ehkki sellega seoses tal mingeid deklareerimist vajavaid majanduslikke huve ei ole, oleks ometi õige ja läbipaistev teatud eelnõude arutamisel öelda, et on nende valdkondadega seotud organisatsioone varem esindanud.

Kallas lisas, et näiteks komisjonides võiks vastava avalduse kanda ka istungi protokolli, ehkki ise ta seejuures konkreetseid nimesid nimetada ei saaks, kuna advokaadi poole pöördumise fakt on konfidentsiaalne.

Tema sõnul on töörühm seni arutanud mitmeid võimalikke huvide konflikti olukordi ning otsustanud need selguse huvides dokumendis ka lahti kirjutada. Ta nentis, et koodeks ise sõnastatakse pigem üldiselt ning seetõttu lisatakse konkreetsed näited tõenäoliselt eelnõu seletuskirja. «Ülesanne on keeruline: panna koodeks kirja lihtsalt ja selgelt, mitte liiga juriidilise tekstina, teisalt aga nii, et kõik saaksid sellest ühtmoodi aru,» ütles Kallas.

See, kuidas korraldada koodeksi täitmise järelevalvet, vajab Kallase kinnitusel veel nii töögrupis kui hiljem fraktsioonides arutamist. Ühe võimalusena on tema sõnul kõne all olnud eetikakomisjoni loomine, kuhu võiksid kuuluda riigikogu kõige staažikamad liikmed ehk praeguses koosseisus reformierakondlane Paul-Eerik Rummo, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, keskerakondlane Vladimir Velman ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Mart Laar.

«Peamiselt peaks komisjonil olema ikkagi nõuandev funktsioon,» lausus ta ja lisas, et teise variandina on jutuks olnud ka võimalus, et lõppastmes annaks eetikakoodeksi täitmisele hinnangu riigikogu juhatus.

Peale Kallase kuuluvad eetikakoodeksit ette valmistavasse ja viimati eile kohtunud töörühma IRLi liige Mart Nutt, keskerakondlane Kadri Simson, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt ning demokraatide ühendusse kuuluv Kalle Laanet.

Tagasi üles