/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/05/22/1118000t1h12f3.jpg)
Justiitsminister Kristen Michal avaldas põhimõttelist toetust erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ideele keelata maksuvõlglastel valimistel kandideerida ja kehtestada erakondadele positiivse netovara nõue, öeldes, et on erakondi distsiplineerivate ettepanekute poolt.
Michal ütles Postimehele, et kõiki järelevalvekomisjoni tehtud ettepanekuid tasub kaaluda. «Mina küll olen seisukohal, et erakonna majandamine peab olema selline, et sa saad kampaaniat teha ja oma kulutusi planeerida selles mahus, et sa jaksad need aja jooksul ka ära maksta,» lausus ta ja lisas, et toetab seetõttu suunda parteisid distsiplineerida.
Michal lisas siiski, et näiteks maksuvõlglaste kandideerimiskeelu ettepanek vajab kõigis aspektides veel läbi arutamist. «Kindlasti ei saa see muutuda selliseks malakaks, et öelda, et kohe, kui päev pärast valimisi pole kõik võlad makstud, siis ei saa valimistel osaleda. Aga suunana on see õige,» ütles ta.
Tema sõnul valmib justiitsministeeriumil riigikogu sügisistungjärgu alguseks põhjalikum analüüs koos eelnõuettepanekutega, mida seejärel saavad riigikogus arutada kõik osapooled. Michal pidas oluliseks ka, et parteide rahastamise ja järelevalve korra muudatused sünniksid erakondade üksmeeles. «Erakonnaseaduse muutmise juures on oluline laiem konsensus ja parlamendi ülesanne on see leida,» lisas ta.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitas eile riigikogu põhiseaduskomisjonile arutamiseks viis ettepanekut, millest ühe kohaselt ei saaks maksuvõlglased edaspidi valimistel kandideerida. Komisjonis üksmeelselt toetust leidnud ettepaneku pakkus välja Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets, kelle kinnitusel peaksid need, kes tahavad minna riiki valitsema, olema maksuvõlgadest priid. Samamoodi ei saa tema sõnul näiteks riigihangetel osaleda maksuvõlglastest ettevõtted.
Maksu- ja tolliameti andmetel on Eesti erakondadest praegu ainsana maksuvõlg opositsioonilisel Keskerakonnal, kes on riigile võlgu enam kui 9700 eurot. Leemets avaldas veendumust, et Keskerakonnal pole keeruline oma võlgnevused likvideerida, pealegi ei puudutaks kõne all olev piirang ainult erakondi, vaid ka kõiki teisi isikuid, kes saavad valimistel kandideerida.
Lisaks maksuvõla puudumise nõudele soovitab komisjon kaaluda ka näiteks maksuvõlglastest erakondadele riigieelarvest makstava toetuse piiramist, mis tähendaks, et toetuse maksmisel peetaks sellest esmalt kinni riigi ees olevad võlgnevused ning alles seejärel kantaks ülejäänud summa parteile. Samuti soovitatakse seada erakondadele positiivse netovara nõue.
Erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise suvel oma tööplaani võtnud põhiseaduskomisjon ootab võimalike muudatuste kohta ettepanekuid ka erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt.