/nginx/o/2012/08/17/1275608t1hfd35.jpg)
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti Eestis esimese seitsme kuu jooksul 23 598 kuritegu, mis on 538 kuritegu vähem kui aasta tagasi.
Tänavu paistavad kuritegevusstatistikas silma roolijoodikud ja vägivallatsejad
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
17. august 2012, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähenenud on varguste, kelmuste ja röövimiste arv ning tõusnud kehaliste väärkohtlemise juhtumite ja liikluskuritegude registreerimine.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul tuli lõviosa kuritegude vähenemisest varguste arvelt, aga harvemaks muutusid ka tapmised ning mõrvad.
Esimese seitsme kuuga on varguste arv vähenenud 714 juhtumi ehk 6 protsendi võrra ning kelmuste arv 96 juhtumi ehk 9 protsendi võrra. Röövimiste arv on vähenenud 12 protsenti.
Michali sõnul teevad aga muret isikuvastased kuriteod ja liikluskuriteod, ennekõike joobes juhtimised.
«Suurima kasvu on läbi teinud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv, olles sel aastal kasvanud 295 juhtumi ehk 11 protsendi võrra. Kasvu taga on põhiliselt Tallinnas toime pandud kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida selle aasta seitsme kuuga on registreeritud 1147 ning kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on olnud 24 protsenti,» ütles Michal.
Liikluskuritegusid on registreeritud eelmise aastaga võrreldes 7 protsendi ehk 136 juhtumi võrra rohkem ning nendest kuritegudest moodustasid enamuse mootorisõiduki joobes juhtimised, mida seitsme kuuga registreeriti kokku 2051. See on 123 juhtumit rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Harjumaa on kõige ohtlikum
Kõrgeim kuritegevuse näitaja oli Harjumaal, kus registreeriti 220 kuritegu 10 000 inimese kohta ning kõige vähem kuritegusid registreeriti Hiiumaal, kus oli vastav näitaja 63. Harjumaaga samasse suurusjärku jääb ka Ida-Virumaa, kus registreeriti 202 kuritegu 10 000 inimese kohta ning kolmandal kohal on Lääne-Virumaa 163 kuriteoga.
Viies maakonnas (Järva-, Lääne-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaa) oli kuritegevuse tase võrreldes Harjumaaga enam kui kaks korda madalam.
Kõigist 2012. aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeritud kuritegudest 49 protsenti registreeriti Harjumaal (11 661 kuritegu). Harjumaale järgnesid Ida-Virumaa (3363) ja Tartumaa (2299).
Suurimatest linnadest registreeriti 10 000 elaniku kohta enim kuritegusid Tallinnas (237), millele järgnesid Narva (211) ja Pärnu (169).