100 km/h märgid võivad lõplikult prügikasti lennata

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusmärgid.
Liiklusmärgid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maanteeameti hinnangul võikski Eesti 1+1 sõiduradadega teedele jääda maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h ja ameti nõuniku Villu Vane arvates tuleks talveperioodil mõnes kohas kiirust veelgi alandada.

Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul on 1+1 sõiduradadega teedel üheks kiiruse suurendamise põhjenduseks olnud, et nii tehti ju ka varasematel aastatel ja seega oli tegemist justkui õigustatud ootusega.

«Ootusega kahtlemata tegemist oli, aga kas ka põhjendatud…» sõnas Vane. «Tegemist oli omaaegse emotsioonidest ajendatud põhjendamata otsusega. Seda tehti justkui seepärast, et saame seda teha ja natuke maad sõita nii, et seier on spidomeetril üle 100 või 110 lähedal.»

Vane sõnul läheb elu aga edasi ja teeb oma korrektiivid.

«Minu arvates on lubatud sõidukiiruse suurendamise aeg senisel kujul nüüd läbi saanud,» leidis ta.

Vane väitel on lõiguti kiiremini sõites ajavõit tühine, sest enamasti võidab liikleja niimoodi vaid mõne minuti.

«Seejuures pingestame selle võitmise juures liiklust,» lisas Vane. «Pigem tuleks minna seda teed, et 2+2 on kiiremad teed,  2+1 teid või 1+1 teid teeme aga edasi ohutumaks ja tõstame kiirusi tervel teel, mitte jupiti.»

Nn 2+1 ehk kolmerajalised teed on sellised maanteed, kus sõiduradade arv vaheldub, et möödasõit oleks mugavam ja ohutum. Selliseid teid on näiteks Soomes, Eestis alles planeeritakse nende ehitamist.

Küll aga on Vane arvamusel, et sügisel, kui hakatakse arutama liiklusseaduse muutmist, tuleks põhjalikumalt läbi arutada kogu kiiruse temaatika.

Nimelt sätestab seadus praegu, millistel tingimustel võib kiiruspiirangut muuta. Vane sõnul võiks aga seaduses kirjas olla, et suveperioodil ongi 2+2 teedel lubatud 110 km/h ja selleks pole eraldi vaja maanteeameti käskkirja.

«Kui saame juurde 2+1 teid, siis ei välista, et seal on suveperioodil kiirus 100 km/h,» lisas Vane. Maanteeamet kavatsebki lähiajal uurida, kas 2+1 teid tasub Eestisse ehitada.

Vane hinnangul võiks selgeks vaielda, milline peaks kiirus Eesti maanteedel olema talveperioodil.

Praegu on talvel Eestis teedel kolm seisunditaset, millest esimene ehk kõige kehvem tase tähendab, et tee on kaetud kinnisõidetud lumega. Vane sõnul pole mõeldav, et sellisel teel sõidetaks 90 km/h.

Vane tõstis esile, et meie lähiriikides on talvine kiirus 80 km/h ja seda võiks esimese seisunditasemega teedel kaaluda ka Eestis. Selliseid teid on Eestis umbes 10 000 kilomeetrit. Ülejäänud teedel Vane veel muudatusi ei teeks.

«Kui, siis ehk ka teisel tasemel, kuid kolmandal küll mitte,» sõnas Vane. «Kuid see on pikema arutluse teema.»

Linnades toimuvat ei soovi Vane koos teiste ideedega korraga arutellu tõmmata, sest linnaliikluse küsimused on valulised ja keerukad. Ta nentis siiski, et näiteks Rootsis on elurajoonides ja keskustes piirkiirust vähendatud.

«See on teema, kuid mitte nii, et müraki! ja linnas on nüüd 40 km/h. Sedasi mitte mingil juhul,» kinnitas Vane. «Seda ei saa teha nii, et alates linna piirist vähendame 40 peale. Linnas on erinevad piirkonnad ja need pole sarnased ning kiiruse osas tuleb teha valikuid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles