Maruste: valimiskampaania kuludele tuleb ilmselt seada ülempiir

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles erakondade rahastamise teemalisi ettepanekuid kommenteerides, et ilmselt tuleb riigikogul seada valimiskampaania kuludele ülempiir.

«Paistab, et ilmselt tuleb panna teatud lagi kampaaniakuludele,» ütles Maruste Postimehele ja lisas, et samasse suunda läheb idee lahku lüüa erakondade tegevus- ja kampaaniatoetus. Samuti väärib tema sõnul kaalumist näiteks ettepanek siduda toetus erakondade liikmemaksude laekumisega.

Maruste nentis, et osa komisjonile saadetud ettepanekuid on ka konfliktsed ning parlamendis olevate erakondade huvid ja hoiakud võivad olla teistsugused kui neil, kes parlamenti pole pääsenud. «Poliitilist mitmekesisust ei tuleks eemale suruda, aga kuidas seda kõigile selgeks teha, on läbirääkimiste küsimus,» lausus ta, viidates näiteks riigikogus esindamata erakondade soovile vähendada parteide liikmete minimaalset arvu.

Maruste lisas, et igal juhul on tervitatav, et ettepanekud tekitavad diskussiooni ja annavad võimaluse otsida paremaid lahendusi. Põhiseaduskomisjon asub ettepanekuid tema sõnul arutama tõenäoliselt ülejärgmisel nädalal.

Põhiseaduskomisjon ootas erakondade rahastamise süsteemi muutmiseks ettepanekuid erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt augusti lõpuks. Kõige rohkem ettepanekuid sai komisjon selle kohta, kuidas muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist.

Näiteks Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku lõpetada erakondade riigipoolne rahastamine sootuks või seda oluliselt vähendada, andes sel juhul toetust nii parlamendierakondadele kui riigikogus esindamata parteidele võrdselt. Mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik tegi ettepaneku vähendada eelarvetoetust vähemalt poole võrra ja suurendada ühtlasi neile erakondadele antavat toetust, kes valimiskünnist ei ületanud.

Riigikogus esindatud ja esindamata parteide rahastamise erisusi tahaksid vähendada ka Kristlikud Demokraadid, kelle hinnangul tagaks võrdse kohtlemise kõige paremini see, kui erakonnad saaksid eelarvest toetust valimistel saadud häälte arvule vastavalt. Samal seisukohal oli põhiseaduskomisjonile saadetud arvamuses Iseseisvuspartei ja riigikogu demokraatide ühendus.

Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi töörühm soovitas siduda eelarveliste eraldiste üldsumma taas protsentuaalselt riigieelarve kogumahuga ning ühing Korruptsioonivaba Eesti liikmemaksude laekumisega.

Eestimaa Rohelised pakkusid eelarvetoetuse jagamiseks välja kolm võimalust: jaotada see kas kõigi registreeritud erakondade vahel võrdselt, esimene osa vastavalt valimistel saadud häälte arvule ja teine osa sõltuvalt kogutud liikmemaksust või kolmanda variandina jagada suurem osa toetusest võrdselt kõigi riigikogu valimistel osalenud erakondade vahel ning väiksem osa saadud häälte arvust sõltuvalt.

Erakondade riigieelarvelise rahastamise praegust korda soovitasid põhjalikult analüüsida ka õiguskantsler Indrek Teder ja riigikontrolör Mihkel Oviir. Oviiri hinnangul tuleks praeguse süsteemi moderniseerimise kõrval kaaluda uusi lahendusi, mis näiteks tagaksid kõigile reaalselt tegutsevatele erakondadele tegevus- ja valimistoetuse kaudu minimaalsed võimalused nii oma tegevuse haldamiseks kui ideede levitamiseks.

Samuti soovitasid mitmed poliitikud ja eksperdid põhiseaduskomisjonile saadetud arvamustes piirata valimiskampaania kulutusi. Nii pidas näiteks Isamaa ja Res Publica Liit vajalikuks kaaluda kampaaniatele kontrollitavate piirangute seadmist ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi ettepaneku kehtestada kampaaniakulude ülempiiriks 400 000 eurot.

Kampaaniakuludele kindla piiri seadmist toetasid veel Eestimaa Rohelised, riigikogu demokraatide ühendus, ühing Korruptsioonivaba Eesti ja Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi töörühm. Töörühm soovitas seejuures kaaluda Leedus kehtiva süsteemi rakendamist, kus maksimummäär kehtestatakse ühe hääleõigusliku valija kohta. Kui Eestis oleks piirmäär valija kohta näiteks kaks eurot, saaks iga erakond kulutada kampaaniaks kuni 1,8 miljonit eurot.

Konservatiivne Rahvaerakond ja Kristlikud Demokraadid tegid komisjonile ettepaneku lubada taas juriidilistel isikutel erakondadele annetada. Samuti avaldas ideele toetust Keskerakond, kes siiski lisas, et annetada võiksid vaid Eesti kodanikele kuuluvad juriidilised isikud.

Riigikontrolör Mihkel Oviir lubaks juriidilistel isikutel annetada aga spetsiaalsesse poliitilise mõtte arendamise fondi, kust saaksid võrdsetel alustel maailmavaate edendamise projektideks raha taotleda erinevad maailmavaate edendamiseja poliitilise mõtte arendamisega tegelevad mittetulundusühingud.

Lisaks pidasid mitmed eksperdid ja poliitikud komisjonile saadetud kirjades vajalikuks muuta seaduses keelatud annetuste loetelu ning keelatud annetuste vastuvõtmine ja andmine kriminaliseerida.

Valdavalt riigikogus esindamata erakonnad sooviksid kaotada või vähendada ka valimiskautsjonit ja viieprotsendilist valimiskünnist ning alandada erakonna liikmepiiri. Praegu peab erakonnal olema vähemalt 1000 liiget.

Parlamendi põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani riigikogu juhatuse ettepanekul tänavu juunis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles