Praxis soovib erakondade ressursikasutusele sõltumatut hinnangut

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annika Uudelepp.
Annika Uudelepp. Foto: Toomas Huik

Poliitikauuringute keskus Praxis leiab, et erakondade ressursikasutust tuleks hakata regulaarselt ja sõltumatult hindama.

Praxise juhatuse esimees Annika Uudelepp märkis riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et välja tuleks töötada selged põhimõtted, mille alusel saaks hakata regulaarselt koostama põhjalikke, sõltumatuid ja sisulisi raporteid või auditeid erakondade ressursikasutuse kohta.

Uudelepa sõnul ei oleks tegu mitte majandusaasta aruande mõttes tehtava finantsauditiga, vaid täiendava sõltumatu hinnanguga erakonna tegevusele, samuti nagu riigiasutuste tegevusele annab lisaks vannutatud audiitori tehtud finantsauditile hinnangu ka riigikontroll. Tema hinnangul tuleks kaaluda, kas selliseid raporteid või auditeid võiks hakata koostama mõni praegu järelevalve ülesandeid täitev institutsioon nagu erakondade rahastamise järelevalve komisjon või riigikontroll või tuleks moodustada selleks sõltumatu raportööride grupp.

Esmalt tuleks Praxise hinnangul püstitada erakondade tegevusele aga selgemad eesmärgid ja ootused. «Nii parteidel endil kui kõigil ühiskonnaliikmeil peaks olema selge, milleks erakonnad raha vajavad. Eeldame, et kui senisest täpsemini sõnastada võimule pääsemiseks ja valitsemiseks vajalikud tööd, siis on võimalik hinnata, kas nende eesmärkide saavutamiseks kuluv ressurss on olnud sihipärane,» märkis Uudelepp.

Eesmärkide saavutamist ja ülesannete täitmist tuleks tema sõnul käsitleda sisulisemalt ja põhjalikumalt, kui seda senises aruandluses on tehtud, mistõttu peaks erakonnaseadus sisaldama ka oluliselt põhjalikumaid sisunõudeid erakondade aruandlusele.

«Praegu avalikkusele kättesaadavad majandusaasta aruanded on üldsõnalised ning ei loo terviklikku pilti erakonna sisulisest tegevusest, organisatsiooni toimimisest ja erinevate tegevuste tarbeks saadud tulude ja tehtud kulude kohta,» ütles ta ja lisas, et kehtivate nõuete puhul polegi avalikkusel võimalik saada ülevaadet erakonna tegevuse sisust ja selle rahastamise sihipärasusest.

Samuti rõhutas Uudelepp, et niivõrd olulises ja avalikku huvi pälvivas küsimuses nagu erakondade tegevuse rahastamine ja saadud raha kasutamine peaksid edaspidigi kaasatud olema valitsusvälised osapooled. Seetõttu tuleks Praxise hinnangul moodustada erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatest ning valdkonnaga seotud teistest asjatundjatest töörühm, mis töötaks välja rahastamissüsteemi alased ettepanekud, mis võiksid olla aluseks nii õigusaktide muutmiseks, erakondade rahastamisega seotud heade tavade tekkeks kui mõtteaineks erakondadele eneseregulatsiooniks.

«Töörühma selline koosseis väljendaks probleemi ühiskondlikku ulatust ning suudaks esile tuua nüansid, mis võivad olla erakondade seniste rahastamisprobleemide põhjusteks. Samuti saaks selline koosseis rakendada oma seniseid kogemusi sarnaste probleemide lahendamisel,» ütles Uudelepp ja meenutas, et vabaühendustega koostöös on seni sündinud mitmeid olulisi ja vajalikke tavasid, näiteks kaasamise hea tava ja hea valimistava.

Peale Praxise on parlamendi põhiseaduskomisjonile erakondade rahastamise kohta ettepanekuid teinud riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Indrek Teder, endine õiguskantsler Allar Jõks, Tartu ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tartu ülikooli riigiteaduste instituut, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, ühing Korruptsioonivaba Eesti ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit.

Samuti on oma arvamuse esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, riigikogu demokraatide ühendus, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Konservatiivne Rahvaerakond, Eestimaa Rohelised, Kristlikud Demokraadid ja Iseseisvuspartei ning lisaks ka Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja Lilleküla selts.

Kõige rohkem ettepanekuid on põhiseaduskomisjon saanud selle kohta, kuidas muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist, kuid mitmed eksperdid ja poliitikud on soovitanud piirata ka kampaaniakulusid, lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada ning keelatud annetuste vastuvõtmine ja andmine kriminaliseerida. Valdavalt riigikogus esindamata erakonnad sooviksid kaotada või vähendada valimiskautsjonit ja viieprotsendilist valimiskünnist ning alandada erakonna liikmepiiri.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul asub komisjon ettepanekuid arutama ilmselt ülejärgmisel nädalal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles