Lauri Luik: digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reaalkooli õpilased näitavad, kuidas digiõpikuga õpitakse.
Reaalkooli õpilased näitavad, kuidas digiõpikuga õpitakse. Foto: Laura Oks

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul väärivad esimeste digiõpikute projektid tunnustust, kuid ta tõdeb, et digiõppematerjalidele üleminekul ei tohiks need jääda pelgalt tahvelarvutikeskseteks, vaid peaksid olema lihtsalt ja sama funktsionaalsusega käsitletavad ka lauaarvutis ning vajadusel ka nutitelefonis.


«Nagu näitab tagasiside noortelt endilt, võetakse uuendused hea meelega vastu, kuna digitaalsel kujul töövihik või raamat on paberkandjast tunduvalt funktsionaalsem. Interaktiivsed õppematerjalid aitavad muuta õpetatavat noore jaoks atraktiivsemaks, praktilisemaks ning loodetavasti ka kergemini omandatavaks,» ütles Luik.

Ta rõhutas, et praegune koalitsioonileppe kava näeb ette e-kooli võimaluste laiendamise, et kergendada noorte koolikotti ning vanemate osalust õpiprotsessis. Kavas on luua ka e-gümnaasium, kuhu on koondatud kogu akadeemiline õppevara ning kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida.

Kultuurikomisjoni liige nentis, et tänaste õppevahendite tarvis suunatud rahad kuluvad valdavas osas vaid õpikute soetamiseks. «Nii näiteks ei jätku Haapsalu linnas nendest vahenditest peale õpikute millekski muuks. Digiõpikutele üleminek võimaldaks trükikulusid kokku hoida ning suunata vabanevad vahendid näiteks laborite täiendamisse,» lisas parlamendisaadik.

2012. aasta hariduskulud on kogusummas 200 miljonit eurot, millest õppevahendid moodustavad kaheksa miljonit.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles