Maa- ja metsaomanikud lubavad keelata oma maal jahipidamise seniks, kuni uus jahiseadus riigikogus vastu võetakse.
Uue jahiseaduse habras tasakaal
17. september 2012, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub ligi 11 000 jahimeest. Seltsi juhatusse kuulub teiste seas endisi ja praegusi poliitikuid ning tippärimehi. Seega võib aru saada, miks katsed muuta jahiseadust jahimeeste seniseid õigusi pisutki piirates ei edene just kergelt.
Teisalt on vajadus senist seadust muuta ilmselge, kui vaadata asja maaomanike poolelt. Maaomanik peab kandma kahjud, mida näiteks metssead kartulipõllul või põdrad metsas noorendikke hävitades teevad, aga senise jahiseaduse järgi ei saa pea üldse kaasa rääkida jahinduse korraldamises. Vähemalt nii väidavad maa- ja metsaomanike organisatsioonid.
Radikaalne samm
Tänavu kevadel astus erametsaliit aga nii radikaalse sammu, et kutsus üles kõiki maaomanikke keelama oma omandil jahipidamine kuni uue, maaomanike huvidega arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni.
Jahikeelu aktsiooniga liitunud maaomanikke leidub üle Eesti ja keelualust maad on kokku üle 140 000 hektari, näitab erametsaliidu kodulehel olev kaart. Selle järgi on kõige aktiivsemad jahikeelajad Pärnu-, Saare- ja Viljandimaal, kus jahikeelu all on pisut üle kümnendiku pindalast. Kui veel suvel võis seda pidada sümboolseks surveavalduseks, kuna ei olnud jahihooaeg, siis nüüd, kui läheb lahti põdrajaht, tekib ka tegelik mõju.
Enamikus Euroopa riikides, sealhulgas kõigis Põhjamaades on jahiõigus maaomaniku õigus, põhjendab põhimõttelise muutuse vajadust jahinduses Viljandimaa metsaomanik Olavi Udam. «Meil võib juhtuda, et maaomanik avastab ootamatult oma maatükil laetud relvaga jahimehed ja ise ei saa isegi liikuda, kuna jaht käib,» toob Udam näite ja peab õigeks, et jahimeestel oleks maaomanikega selged lepingud.
Ka õiguskantsler on asunud selles vaidluses pigem maaomanike poolele. Indrek Teder saatis 12. juulil 2010 keskkonnaministeeriumile märgukirja, et kehtiva jahiseaduse sätted jahipiirkondade kasutusse andmise kohta ei ole põhiseaduspärased.
Nüüd lõpuks on uus jahiseaduse eelnõu, mis on aastaid valitsuse tööplaanis olnud, aga ikka ja jälle jahimeeste või maaomanike vastuseisu taha takerdunud, jõudnud keskkonnaministeeriumist välja kooskõlastusringile. Seni on räägitud, et jahiseadus ei lähe parlamenti enne, kui on olemas kokkulepe riigi, jahimeeste ja maaomanike vahel. Kas nüüd on siis kokkulepe sündinud?
Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais nimetab jahiseaduse praegust eelnõu kompromisside kompromissiks ja tõdeb, et on küsimusi, kus ilmselt jahimeeste seltsiga täielikku üksmeelt ei leitagi. «Poliitikud ütlevad küll, et leppige omavahel kõiges kokku, aga viimased kolm-neli aastat üritamist on näidanud, et see on võimatu või äärmiselt keeruline.» Ehrpaisi sõnul on nad küll nõustunud, et selle eelnõuga võib edasi minna, aga kindlasti esitavad veel oma ettepanekuid.
Ka jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et ehkki väga paljud jahimeeste esitatud ettepanekud on eelnõusse sisse kirjutatud, ei saa seda nimetada veel kokkuleppeks. Seetõttu ka jahimehed võtavad lihtsalt teadmiseks, et see eelnõu läks ministeeriumist välja. «See on isegi väga kaua arutelul olnud,» ütleb Korts, kelle sõnul on viimase aja läbirääkimised olnud väga konstruktiivsed ja kindlasti ei heida jahimeeste selts ministeeriumile midagi ette, «pigem vastupidi».
Kas nüüd kandub võitlus üle ministeeriumist parlamenti? Suurte võitluste ajad on vast möödas, loodab Tõnis Korts. «Kõik saavad aru, et ei saa jätta lahtisi otsi, pigem mingu pisut kauem, aga räägime asjad selgeks.»
Maaomaniku seisukohalt rääkides toob Taavi Ehrpais uues jahiseaduse eelnõus esile kolm positiivset aspekti.
Edasi loe Postimees Plussist!