Eesti meditsiini tulevik on väga selge. Esiteks, me hakkame arstiabi eest rohkem maksma. Teiseks, arstiabi kättesaadavus väheneb. Eelkõige tähendab see ravijärjekordade pikenemist.
Eesti tervishoiu tulevik – maksame rohkem, saame vähem
4. oktoober 2012, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jah, nii see on: maksame rohkem, saame vähem. Ei ole mõtet vaielda, kas see juhtub. See on paratamatu. Ainus asi, mida tasub arutada, on, kuidas, millal ja millised on võimalused lööki pehmendada.
Teiseks, see lugu ei ole mõeldud kellegi süüdistamiseks. Selles ei ole süüdlasi. See ei ole arstide, ministeeriumi, haiglate liidu ega kellegi kolmanda süü.
Vananev ja vähenev rahvastik kirjutab ise tuleviku ette. Töötavate inimeste arv (nendelt tuleb raha meditsiini) väheneb ja vanemate inimeste arv (nemad on suurimad meditsiiniteenuste tarbijad) kasvab.
Tegu ei ole mingi Eesti spetsiifilise probleemiga. Täpselt samas seisus on teised arenenud riigid. Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa – igal pool kehtib valem: tuleb rohkem maksta, aga vähem saada.
Maailmas on ehk ainult kaks riiki – USA ja Singapur –, kes on suutnud ravijärjekordi suhteliselt lühemana hoida, aga nende meditsiinisüsteem on ka täiesti teistsugune. Eelkõige põhineb see inimeste endi vastutusel ja erakindlustusel.
Näiteks Singapuris peab iga inimene maksma iga meditsiiniteenuse ees lisaraha. On kohe selline põhimõte, et ühtegi liigutust ei tehta, kui patsient ise mingit osa kinni ei maksa.
Kõigel oma hind
USAs on meditsiinisüsteemi (ka pärast Barack Obama reforme) vundamendiks endiselt erakindlustus ja erameditsiin. See on küll taganud lühemad järjekorrad ja moodsaimad ravivõtted, teisalt maksavad ameeriklased selle kõige eest ka oma kaks korda rohkem kui Euroopas. Seega, kõigel on oma hind.
Eesti lähimad naabrid on Soome ja Rootsi, sinna tahame minna (ja arstid lähevadki), neid riike tuuakse meile eeskujuks. Soome ja Rootsi meditsiinisüsteem annavad ka aimu, kuhu liigub arstiabi Eestis.
Esiteks tähendab see väga selgelt, et kulutused kasvavad. Tegelikult ongi juba kümmekond aastat riiklikud tervishoiukulud kasvanud Eestis palju kiiremini kui põhjanaabrite juures, aga minna on veel veerand kuni kolmandik, et jõuda samale tasemele.
Kasvab ka patsientide omaosalus. Vaatamata sellele, et riik panustab üha rohkem, tuleb üha rohkem välja käia ka oma taskust. Näiteks Soomes on omaosaluse määr juba praegu kõrgem kui Eestis.
Artikli täisversiooni loe paberlehest või Postimees Plussist!