Eesti kohalike omavalitsuste seas võimekaimaks tõusnud Rae vallavalitsus on hädas kasvavale elanikkonnale piisavate lasteaia- ja koolikohtade pakkumise, regulaarse ühistranspordi ning vaba aja veetmise võimalustega.
Edukaim omavalitsus on hädas lasteaiakohtade ja ühistranspordiga
8. oktoober 2012, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie plussid noored inimesed ja töökohad, aga ka hea finantsolukord,» pidas Rae vallavanem Mart Võrklaev põhjusteks, miks on Rae vald kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi tänavuse edetabeli tipus.
Tema sõnul on vallavalitsuse põhimõte, et investeeringuteks saab kulutada vaid niipalju, kui teenitakse. «Tänu sellele puudub meie vallal laenukoormus. Lisaks sellele konservatiivne majandamine,» loetles ta.
Valla tugevaks eeliseks pidas ta ka sotsiaalne infrastruktuuri ja seda, et see on rajatud omavahenditest. «Oma lasteaiad, koolid, laiendused teeme oma maale ja oma raha eest, seetõttu pole meil pikaajalisi laenukohustusi, mis pikas perspektiivis teeksid investeeringud palju kallimaks.»
Oleme kahetsusväärselt sageli pidanud tõestama, miks on meil üht või teist maajuppi vaja, et oma elanike sotsiaalseid probleeme lahendada.
Tuluallikatest tõi ta esile valla varasid. «Meil on see õnn, et oleme üpris suured maaomanikud ja enamik meie kinnisvarast paikneb Jüri lähedal Tallinna ringtee ääres. Oleme suutnud seda ajapikku mõistlikult müüa, suurim müük toimus 2007. aastal, mil ühe kinnistu müügist saime 13, 2 miljonit eurot, mida kulutame veel täna.»
Võrklaev tõi ka esile valla probleeme. «Me ei ole suutnud kaasas käia oma sotsiaal-tehnilise taristu väljaehitamisega,» tõdes ta, pidades põletavaimaks probleemiks lasteaiakohtade nappust. Nii on vallas praegu lasteaia järjekorras 1049 last, kellest kohe sooviks lasteaeda minna 650. «Näeme, et hakkab tekkima puudus ka koolikohtadest.»
Vald tunneb puudust ka kohalikest tugevatest tõmbekeskustest. «Kuna asume Tallinna lähedal, käivad paljud vaba aega veetmas Tallinnas, seetõttu jääb kohalik elu tahaplaanile. Samas on näha kogukonnaelu hoogustumist,» oli Võrklaev optimistlik.
Probleemiks on ka nii vallasiseste liinide nappus kui valla ja pealinna vaheline ühistransport, mis pole piisavalt regulaarne, eriti uusasumites Peetris, Järvekülas, Uuesalus.
Võrklaev kritiseeris ka rasket koostööd riigiga suhtlemises. «Kui koostööd ei saa teha rahas, võiks seda teha ka maas. Meie oleme kahetsusväärselt sageli pidanud tõestama, miks on meil üht või teist maajuppi vaja, et oma elanike sotsiaalseid probleeme lahendada,» sõnas vallavanem.
Jätkusuutlikkuse tagamiseks pidas Võrklaev oluliseks eeskätt uute töökohtade loomist, samuti noorte teadlikkuse suurendamist koduvalla ettevõtluses ning noorte ja ettevõtete kokkuviimist. «Arendame elukeskkonda tasakaalustatud, paneme rõhku sellele, et lisaks kodule on elanikul võimalik kodu lähedal ka sporti teha ja vaba aega veeta,» lubas vallavanem.