Arrak: mõttetutele sambamaksetele tulebki pidur peale tõmmata

Pensionil üks sammas alt ära Illustratsioon: Urmas Nemvalts.

Majandusteadlane Andres Arrak ütleb, et II pensionisamba maksetele kaheaastase moratooriumi kehtestamine on igati õigeaegne ja kohane, sest «ullikesele maksjale pannakse lihtsalt pidur peale».

Sama peaks aga tema sõnul tegema ka SMS-laenu võtjate suhtes, kelle reklaamid on pärast lühikest vaheaega eetrisse tagasi jõudnud. «Seda mõistetavam on pankade kui fondihaldurite pahameel - nende kõrgesti kvalifitseeritud ja hästi tasustatud liivakastimängud rahvusvahelistel finantsturgudel on sunnitud hoogu maha võtma,» leiab Arrak.

Asjal on tema hinnangul ka globaalsem dimensioon: «Olen üha enam veendunud, et käesolev ei ole mitte niivõrd kinnisvara-, finants- ega majanduskriis, vaid eelkõige väärtuste kriis. Ka mina teadsin juba 2002. aastal, et tegelikult ei tasu kogu mäng ennast minu jaoks nagunii ära. Aga esiteks on II sammas kohustuslik ja teiseks - hingerahu maksab ka midagi. Lisaks nelja lapse üleskasvatamisele (loomulik pensionisammas) olen nüüd toetanud ka Skandinaavia panku ja elavdanud rahvusvahelisi finantsturge.»

Arraku sõnul jätab moodne urbaniseerunud vabaabielus linnainimene tarbimishulluses lapsed tegemata. Aga kuna alateadvuses kummitab hirm väeti vanaduspõlve ees, siis maksabki ta ummisjalu hullumeelseid summasid erinevatesse pensionifondidesse. Mis siis, et sama raha eest jõuaks õige mitu last üles kasvatada.

«Olen nimetatud moratooriumi poolt aga ka sel põhjusel, et jooksvate tulude kärpimise asemel tundub tulevaste hoomamatute ja ebakindlate tulude kärpimine igati mõistlikum. Seepärast ei ole ma nõus rahandusminister Padari väidetega kaotatud tulude kompenseerimisest. Mingit kompenseerimist ei ole vaja. Sambamaksete peatamine on tõeliselt solidaarne abinõu kriisisituatsioonis. Valida on, kas jooksvate kulukärbetega jahutada majandust veelgi või kahandada makseid mõttetusse pensionifondi,» selgitab Arrak.