Riiklik autoregistrikeskus (ARK) oli sunnitud tagantjärele tühistama 331 isiku teooriaeksami tulemuse, kuna turvavideo läbivaatusel selgus jahmatav tõde, et eksameid käis sooritamas hoopis grupp maskeeritud artiste, teatas tänane ETV saade «Pealtnägija».
«Küll olid nad vahetanud parukaid, prille ja riietust, kuid videolintidelt on ilusasti näha, et tegemist on ühtede ja samade isikutega, kes päevast päeva tegid eksameid teiste isikute eest,» ütles Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask.
2007. aasta suvel ARKi Jõhvi büroos toimunud massilisele petuskeemile sai jälile keskuse enda sisekontroll. Et tegemist on ARKi ajaloo jultunuima eksamipettusega, tunnistab ka autoregistrikeskuse avalike suhete juht Timo Vijar.
«Sellist käitumist ei ole varem ette tulnud, et kodanikud niivõrd jõuliselt üritaks seadust rikkuda. Nad valmistusid ikka väga põhjalikult,» ütles Vijar.
Eksamisaali turvavideotest võis näha, kuidas erinevas riietuses naisterahvas siseneb saali suisa kahel korral päevas.
Kokku oli kurikaeltest «näitlejaid» 19 ning keskmiselt käis üks artist sooritamas kolmkümmend eksamit.
Rekordimees tegi teooriaeksamit lausa 60 erineva isiku eest. Iga kord laoti letile teise isiku dokument ning paberile kritseldati võõra isiku allkiri. Kriminaalne eksamiteenus läks tellijale maksma ligikaudu 10 000 krooni.
See oli omamoodi illegaalsete artistide agentuur, kus pettureksaminantidel oli kümneid erinevaid alter egosid.
10 000 krooni on teooriaeksami tavapärase 400-kroonise tasuga võrreldes küll hirmkallis, kuid ilmselt läks see jagamisele kuritegeliku keti mitme lüli vahel. Nüüd, poolteist aastat hiljem on Jõhvi büroos kord majja löödud. Vähemasti nii kinnitab pisut üle aasta kontori bossina töötanud Indrek Puusepp. Ainult et küsimused ja kahtlused, miks lasid ARKi eksamineerijad nii palju praaki läbi, on visad kaduma.
«Eksamineerija kõige raskem põhiülesanne on isik identifitseerida. Kui tegemist on ühe eksamineerijaga, siis on suur tõenäosus, et kui kahel päeval käib sama inimene, et on tõesti äratuntav,» ütles Puusepp.
Vanemprokurör Kalmer Kase sõnul pole uurimisorganid leidnud tänaseks piisavalt tõendeid selleks, et väita, et mõni ARKi eksamibüroo töötaja sai altkäemaksu.
ARKi avalike suhete juhi Timo Viljar ütles, et eksamineerija, kes sel perioodil eksameid vastu võttis, ei tööta autoregistrikeskuses enam juba sellest ajast saadik, kui see asi vaatluse alla tuli.
Praegu menetleb kriminaalasja Viru ringkonnaprokuratuur ning vähemasti isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ootab kurikaelu kuni kolmeaastane vabadusekaotus.
Eksamineerija kõrval kaotas tüssajate tõttu töö ka Jõhvi osakonna endine juht Madis Maakaar. Et kriminaalmenetlus on küllalt toores kohtueelses staadiumis, siis ei ole ka prokuratuuril endal veel täit selgust kõigi kahtlusaluste osas.
Kuid selge on, et autoregistrikeskuse ajaloo jõhkraimas petuskeemis ei oota kuriteosüüdistus mitte ainult niinimetatud artiste, vaid kõiki juhiloa ostjaid.
Kuid autoregistrikeskus tundubki olevat justkui märg ja kleepuv kärbsepaber, mis pettureid pidevalt liimile tõmbab. Keskmiselt kord kuus üritab mõni eksaminant riigile mütsi pähe tõmmata.
«Pealtnägija» käsutuses on ARKi unikaalsed videokaadrid luhtunud pettustest. Näiteks ühel videol avastab Narva eksamineerija, et üks mees näpib kahtlaselt tihti oma kõrva. Lähemal vaatlusel selgus, et kelm kasutas kuuldeaparaati, kuhu sõber talle õigeid vastuseid sosistas. Niheles mees, mis niheles, kuid lõpuks otsustas ta klassiruumist põgeneda.
Põlvas aga ei teinud üks vanem naisterahvas pikemat juttu ja libistas 500 krooni kohe komisjoni lauale. Eksamisaalist lahkudes tuli naisel muidugi politseile aru anda.