Saar Polli juht Andrus Saar kirjutab äsjasest kutsehariduse uuringust ning loodab, et otsustajad vabanevad stereotüüpsetest silmaklappidest ja kutseharidus pälvib enam tähelepanu.
Andrus Saar: hea meister leiab alati tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui räägitakse haridusreformist, siis kutseharidus leiab kahjuks vähe käsitlemist. Viimase aja põhiteemadeks on pea alati vaid gümnaasiumiharidus ja kõrgkoolid. Vahepealset lüli, kutseharidust justkui ei eksisteerikski. Ent muutusi haridussüsteemis ei saa teha ilma kõiki hariduslülisid arvestamata. Missugune võiks olla kutsehariduse roll kogu süsteemis? Kui palju noori peaks meil Eestis saama hariduse kutsekoolides? Kas sealne haridus tähendab noore inimese jaoks haridustee lõppu või pakub edasi liikumise võimalusi? Need on vaid mõned küsimused.
Kas see on normaalne, et põhikoolilõpetajatest läheb kutsekooli edasi õppima vaid alla 30 protsendi? Kas see on ühiskonnale kasulik, et kõrgkoolide lõpetajaid on igal aastal tunduvalt rohkem kui kutsekoolide lõpetanuid? Paljudes Euroopa riikides on kutsehariduse omandanud inimeste arv oluliselt suurem kui Eestis. Aastaks 2008 oli meil planeeritud, et 38 protsenti põhikooli lõpetanutest astub kutsekooli. Miks see eesmärk ei täitunud? Kas küsimus on kutsehariduse maines või milleski muus?
Inimeste suhtumine kutseharidusse on positiivne, rõhutab avatust ja perspektiivi. Nii täiskasvanud kui ka abituriendid hindavad kutseõppeasutuste hariduse aspektidest heaks erialase hariduse taset ning seejärel kutseharidusega inimese perspektiive tööturul. Põhikoolilõpetajad on teistest mõnevõrra rahulolevamad kutsekoolis omandatava üldhariduse tasemega.
Täiskasvanute, abiturientide ja põhikoolilõpetajate hinnangud erinesid kutsehariduse võimalike tulevikuperspektiivide lõikes. 44 protsenti põhikoolilõpetajatest arvab, et kutseharidus pakub tulevikus suurt sissetulekut. Sama arvab 30 protsenti täiskasvanuist ja 34 protsenti abiturientidest. Samuti on täiskasvanud sagedamini veendunud, et kutseharidus pakub tulevikuks erinevaid töövõimalusi. Kõik leiavad, et kutseõppeasutuses saadud haridus annab tulevikuks eelkõige kindla sissetuleku, püsiva töökoha ja võimaluse töötada ükskõik millises riigis.
Kui aga antakse hinnang kutseharidussüsteemi üldisele olukorrale, siis on see suhteliselt negatiivne. Gümnaasiumide taset ja nende võimalusi peetakse paremaks kui kutsekoolide omi. Selgub, et kutsehariduse erinevaid aspekte hinnates lähtuvad inimesed pigem kutsehariduse üldisest potentsiaalist (mida see võiks noorele anda), kuid üldhinnangutes lähtutakse vastajate arvates tegelikust väidetavast olukorrast.
Ettekujutused kutsekoolis õppijast on üsna negatiivse varjundiga. Ülekaalukalt on levinud arvamus, et kutseõppeasutusse astujad soovivad kiiresti alustada iseseisvat elu ning valivad ainukese edasiõppimisvõimaluse, mis neil on. Neis positsioonides langevad põhikoolilõpetajate, abiturientide ja täiskasvanute hoiakud kokku. Viimased arvavad aga tunduvalt sagedamini kui abituriendid ja põhikoolide lõpetajad, et kutseõppeasutusse astujad pärinevad piiratud materiaalsete võimalustega peredest ja on keskmisest väiksemate võimetega.
Neid vastajaid, kelle arvates kutseõppijad on keskmisest rohkem edasipüüdlikud, jagus vaid 26 protsenti. Mõnevõrra harvem arvatakse, et nad on valdavalt venelased ning tarvitavad keskmisest enam alkoholi ja uimasteid. Siiski, need ei ole valdavad iseloomustused. Noorte hoiakud oma kutsekoolis õppivate eakaaslaste suhtes on vähem kriitilised.
Enamiku noorte eesmärk on saavutada tulevikus akadeemiline kõrgharidus, sagedamini jagavad seda seisukohta pigem abituriendid kui põhikoolilõpetajad. Põhikoolilõpetajate seas seevastu on rohkem neid, kes tulevikus kavatsevad piirduda kutse- ja keskharidusega.
Enamik põhikoolilõpetajate vanemaid on soovitanud lastel pärast põhihariduse omandamist õpinguid jätkata keskkoolis/gümnaasiumis. Abiturientide vanemad on valdavalt soovitanud oma lastel kooliteed jätkata ülikoolis. Vaid kaks protsenti gümnasistidest ütleb, et vanemad on soovitanud neil minna õppima kutsekooli. Ligi kümnendikule gümnaasiumi- ja põhikoolilõpetajatele ei ole vanemad edasiõppimiseks soovitusi jaganud.
Pooled noortest on mõelnud võimalusele minna pärast põhikooli või keskkooli lõpetamist kutsekooli õppima. Nad vaatavad päris hea pilguga sellele, kui nende sõber võtab ette sellise sammu. Üle poole vastajatest on seisukohal, kui nad ütleksid kodus, et lähevad kutsekooli õppima, siis vanemad suhtuksid sellesse hästi.
Vanemate hoiakutest paistab välja teatud vastuolu. Ühelt poolt vanemad soovitavad oma noortele akadeemilist haridust. Kui aga noored peaksid kodus välja käima idee, et nad valivad kutsekooli, siis suur osa vanematest nõustuks selle sammuga. Tõenäoliselt ei ole kutsekool peredes olnud suuremaks jutuaineks ning noorte hinnangud vanemate reaktsioonile kujundab pigem soovunelm kui tegelikkus. Täiskasvanute küsitlus näitas, et kutseharidus ei saa kodudes kõrge reitingu osaliseks, kui räägitakse oma lapse tulevikust.
Noorte arvates on ülikooliharidus tööturul kõige konkurentsivõimelisem, kõige konkurentsivõimetum aga ainult keskharidus.
Uuring näitas väga selgelt, et kõige perspektiivitumaks pidasid vastajad tööturul ainult keskharidust, haridust, mis ei anna kutseoskusi. Sellele vaatamata astub kutsekooli suhteliselt väike osa noori. Miks? Eestis on aastakümneid kultiveeritud kõrgharidust kui ülimat väärtust. Hariduse sisust ja selle läbilöögivõimest elus on kõneldud vähem. Jääb mulje, et lastele hariduse andmisel on vanematel silme ees valdavalt vaid kõrgem haridus, juhi- või kõrgspetsialistide ametid.
Teiseks teguriks on kutsehariduse maine. Inimesed aduvad väga selgelt, kui kasulik on kutseharidus, kuid kahjuks ei ole selle maine plekitu. Seejuures, vahetult kutseharidusega kokku puutunud inimesed hindavad seda kõrgelt.
Uuring näitas väga selgelt, et kutseharidussüsteemist hästi informeeritud inimesed ja need, kellel on olnud hiljutised kontaktid kutsekoolide või nende lõpetajatega, hindavad kutseharidust tunduvalt kõrgemalt kui need, kelle ettekujutus põhineb vananenud stereotüüpidel. Ja veel – ettevõtjad hindavad kutseharidussüsteemi kõrgemalt kui ülejäänud ametite esindajad. Küllap seetõttu, et ka neil on vahetu kogemus kutsekoolide lõpetanutega.
Väga huvitav on asjaolu, et kõrgema haridusega inimesed on oma hinnangutes positiivsemad kui madalama haridusega inimesed, linnakodanikud näevad pilti paremas valguses kui maainimesed. Uuring viitab üsnagi selgelt, et kutsehariduse maine on kammitsetud müütidest. Arusaamad tänapäeva Eesti kutseharidusest on suuresti iganenud.
Küsitletud leiavad, et kõige enam aitaks kutsehariduse õppimistingimuste ja taseme parandamisele kaasa see, kui erialavalikud uueneksid lähtuvalt tööturuprognoosidest. Olulise meetmena nimetati vajadust tõsta hariduse kvaliteeti ja avardada praktikavõimalusi.
Ja loomulikult tuleb anda adekvaatset informatsiooni. Internet on hea allikas, kuid silmast silma kontakti see ei asenda. See on ka põhjus, miks koolinoored ootavad pikisilmi, et keegi nendega räägiks. Kutseharidus ise ei saa niisama lihtsalt luua endale head mainet. Poliitiline ja hariduseliit koos majanduseliidiga peavad selle eest hea seisma.
Võib-olla praegune majandussituatsioon sunnib otsustajaid vabanema stereotüüpsetest silmaklappidest ning rohkem mõtlema sellele, millistes proportsioonides ühiskond tegelikult vajab teatud hariduse ja kutsealaga inimesi.
Ühiskond ei vaja tõenäoliselt sedavõrd palju kõrgelaubalisi täheteadlasi, finantsspetsialiste ja ärijuhte. Inimesed on juba paraku loodud selliseks, et kõik ei saa olla meistrid saksikute ametite peale. Head meistrid on aga igal ajal nõutud. See on suur õnn, kui satud kokku heade spetsialistidega, nendega, kes on õppinud ja ennast ka täiendanud. Nad teavad ja oskavad. See on samuti teadmispõhine haridus. Mitte ainult selles mõttes, et sünnitatakse teoreetilisi visioone, vaid keegi peab ideed oskuslikult ka ellu viima. Hea spetsialist on see, kes oskab soovitada, kuidas teha asju paremini. Inimesed, kes oskavad midagi hästi teha, muutuvad omamoodi maa soolaks. Seda ükskõik mis valdkonnas.
Artikkel põhineb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove tellitud uuringul «Kutseharidus 2008». Uuringu viis läbi Saar Poll.