Viimased 16 aastat Eestis elanud ja omanimelist advokaadibürood juhtiv Aku Sorainen (45) peab rasket aega puhastumise tõttu väga heaks ning rõõmustas intervjuus Tuuli Kochile, et just praegusel majanduslikult raskel ajal on Eesti lähenemas Põhjamaade eetilisele ja väärtusi toetavale ärikultuurile.
Tõesti, tegin 1991. aastal Lapi ülikoolis magistritööd ning kuna Baltimaad samal ajal taasiseseisvusid, siis näis see huvitav teema just Baltimaade äri puudutavate seaduste ja välisinvesteeringute seisukohast.
Alustasin tööd Leedust, siis tulid Läti ja Eesti. Materjali oli päris vähe ja otsisin Soomest firmasid, kes võiks olla huvitatud Eestisse investeerimisest, ja küsisin nende toetust oma tööle.
Kirjutasin tööd poolteist aastat ja mõtlesin, et kui ma olen sellele nii palju aega pühendanud ning hakkan Soomes lihtsaks juristiks, siis on see ajaraiskamine. Otsustasin luua siin oma firma. Ja miks Eestis? Eesti on kolmest Balti riigist kõige kodusem.
Ei ole. Eestis on töö tegemine päris suur väljakutse. Soomes tundub, et kõik on rahulik, stressivaba ja paigas ning seega veidi igavavõitu. Eestis on töö tegemine paras võitlemine.
Suurim võlu on minu jaoks algusest peale olnud see, et Eesti on võimaluste maa – saad luua firmasid, leida oma firmasse andekaid inimesi ja ehitada koos midagi üles. Soomes pole võimalik palju muudatusi teha ja hea advokaadibüroo ülesehitamine võtaks seal aega aastakümneid.
Oleme spetsialiseerunud firmade investeeringute, tehingute ja laienemiste nõustamisele ning see valdkond on praegu langenud. Seevastu on tõusnud kohtuvaidluste osa: pankrotid, saneerimised, koondamised.
See on Eestis veel praegugi tugevas kujunemisfaasis. Praegu siinses majanduses toimuval on tegelikult puhastav efekt ja pikemas perspektiivis on raske aeg positiivne. Tuleb hoog maha võtta ja ehitada asju üles just pikka perspektiivi vaadates. Kerkivad üles eetilised põhimõtted ning väärtused.
Kiire aeg, mil kõik oli võimalik ja kasumid olid vähese pingutamisega suured, ei olnud ideaalne olukord kestvate väärtuste ehitamiseks. Kõik tuli liiga kiirelt ja lihtsalt kätte. Tänasel päeval läheneb Eesti selgelt Põhjamaade ärikultuurile, mida veel mõne aasta eest tunda polnud.
Ma ei tunneta, et oleksin osa eliidist.
Lugesin üht baltisakslase raamatut, mis kirjutatud 120 aastat tagasi. Ja ta kirjeldab orja: ori on inimene, kes peab tegelema asjadega, mis teda ei arenda, üle neljandiku ärkveloleku ajast.
Kes ei ole ori, see saab pühendada kolm neljandikku oma ajast arendamisele. Selle kategooria järgi olen ma päris suur ori. (Naerab)
Tunnen paljusid inimesi, aga mul on vähe aega nendega suhelda. Jälgin poliitikat, sest see mõjutab meie kliente ning poliitikast sõltub, millise investeerimiskeskkonnana Eestit nähakse.
Kohati paneb imestama, et ajalehtedes ilmuvad Venemaa-teemalised lood on alati negatiivse alatooniga ja eelarvamustest kantud. Nende lugudega mõjutatakse inimesi ja see toon hakkab kohe silma.
Soomel pole ka Venemaaga mitte just kõige positiivsem kogemus, aga Soome näeb vaeva, et suhteid uuesti üles ehitada. Samas on Helsingis igas hoones kohustuslik pommivarjendi ehitamine, mida siin ei tehta, ja Soome sõjalised kulutused on ka Euroopa suurimad.
Veider vastuolu – üritatakse luua häid suhteid, aga ollakse kogu aeg kaitseasendis.
Eestit. Eesti on väike ja tubli, aga vajab ikkagi rohkem toetust kui Soome.