Presidendi kantselei pöördus riigireetmises süüdimõistetud Herman Simmi pankrotihalduri poole palvega saada tagasi mehele antud teenetemärk.
Kadriorg otsib Herman Simmi teenetemärki
19. juuni 2009, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Kadriorust läks kiri teele juba 5. juunil pole Simmile antud Valgetähe IV klassi teenetemärki veel tagastatud. Mehe pankrotihaldur Toomas Saarma kinnitas, et ta on kantselei kirja kätte saanud, aga tema käes seda teenetemärki pole. Ka pole tal olnud võimalust Simmiga kohtuda.
«See kohustus ei laiene perekonnale. Eelkõige ma pean võlgnikuga kohtuma, aga te teate väga hästi, et ta viibib kinnipidamisasutuses,» sõnas Saarma.
Presidendi kantselei kinnitusel on tegemist esmakordse juhtumiga, kus nii on tulnud teenetemärki tagasi nõutada.
«Kuna varem ei olnud seaduslikku alust teenetemärkide tagasivõtmiseks, siis ei ole ka varem olnud teenetemärkide tagasi saamisega probleeme,» kinnitas kantselei pressiesindaja.
President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 13. märtsil otsuse, millega võetakse riiklikud teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja koos natsisümboolikaga teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt.
Teenetemärkide seaduse järgi võib president otsustada isikult teenetemärgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Herman Simm mõisteti veebruari lõpus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning mõistis talle liitkaristuseks 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.
Ka mõisteti Simmilt välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni.