Mõned aastad tagasi, kui Tallinna Viru hotelli kõrvale Viru Pojaks ristitud juurdeehitust plaaniti, oli neid, kes vaatasid UNESCO maailmapärandi komitee märkustele kui soovitustele, mida üleliia tõsiselt ei tasu võtta. Kui tõsiselt märkusi võtta tasub, näitab neljapäevane komitee istungi otsus arvata Dresden koos Elbe oruga soovituste ignoreerimise pärast maailmapärandi nimekirjast välja.
Neli aastat püüdis komitee veenda Dresdeni linnavõime leidma üle Elbe jõe ehitatavale ja nii vanalinna kui Elbe jõe luhale tungivale sillale muid alternatiive, kuid asjata.
Küsimust, miks peaksid riigid ülepea soovima nimistusse kuulumist, eriti koos kõigi selle juurde käivate kitsendustega, ei ole mõtet küsida. Kuigi otsest majanduslikku kasu sellest linnale või riigile märkimisväärselt ei tule, võib ainult vaimupime väita, et kasu üldse puudub. Turismist lisanduva tulu kõrval on nimistusse kuulumine veel üks lisagarantii, et majanduslikku tulusust olemasolevate väärtuste hoidmisele ei eelistata.
Viru Poja sündimine sai küll ära hoitud, kuid vanalinna kohta raporti saatnud komitee esindaja Giorgio Piccinato viitas toona veel teiselegi probleemile, mis võib muuta Tallinna vanalinna elukeskkonnast pelgalt turistidele mõeldud Disneylandiks. Vanalinna arengukava ei ole praeguseni soovitud kujul käivitunud.