Kui Aleksandrovka keskkooli eesti keele õpetaja Tiina Rekand hakkas Eestisse suvepuhkusele sõitma, rippusid lapsed tal küljes, kinkisid lilli ja pärisid pisut umbusklikult: «Õpetaja, kas te tulete sügisel ikka kindlasti tagasi?»
Vaba ja vallatu Tinotška igatseb tagasi Krimmi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem olid eesti keele õpetajad seal liiga tihti vahetunud. «Tinotška, daragaja, ega sa ju ei jäta meid maha?» heldisid Krasnodarka küla memmed. Just nii Rekandit seal hüütakse.
Rekand tunnistab, et veel veebruaris oli tal mõte: ühest aastast Krimmis piisab. Kooli direktor Irina Suprun, kes noort õpetajat alati igati toetanud on, lubanud ta koguni mehele panna, et ta ära ei läheks.
«Eks toredaid poisse ole sealgi. Aga mina olen vaba ja vallatu, mehed ei hoia mind kinni ei Eestis ega Krimmis,» naerab Krimmi päevitusega neiu.
Leitud vanaema
Siiski küpses aprillis otsus jääda veel aastaks.
«Inimesed on seal väga südamlikud ja siirad. Tuleb välja, et mina olen pugenud nende südamesse ja nemad minu omasse. Elu on seal rahulik. Hakkasin ka mõtlema, et mis mind siin Eestiski selle masu ajal ees ootab,» jutustab ta.
Aastasest tööst kokkuvõtet tehes nendib Rekand, et õpetas eesti keelt 22-le eri vanuses lapsele, sai ise selgeks vene keele ja aimu ukraina keelest, kohanes kiiresti tagasihoidlikumate olmetingimustega ning õppis valmistama kohalikke roogasid. Ja mis kõige tähtsam – leidis Krimmist endale vanaema.
«Olin just kolmandat päeva Krimmis, kui sain teate, et mu vanaema Eestis on surnud. Kahjuks ei saanud tema matustelegi,» meenutab Rekand ja jätkab hetke pärast taas rõõmsalt: «Aga siis leidsin Krasnodarkast inimese, keda võin vanaemaks pidada. See on Rita Kadilkina, kelle juures eelmised eesti keele õpetajad elasid. Rita ootab mind alati, valmistab mulle maitsvaid roogi, helistab ja küsib, kuidas mul läheb. Tänagi helistas. Jah, siia Eestisse.»
Kadilkina peab loomi: lehmi, lambaid, kanu, parte. Lammastele on ta pannud kostil olnud õpetajate nimed. Kevadel sai üks talleke nimeks Tiina.
Välja ujus!
Keerulise ajalooga Krimmis valitseb rahvaste paabel. Rekandi teada elab selles Ukraina halduses olevas ligi kahe miljoni elanikuga autonoomses vabariigis enam kui 130 rahvuse esindajaid, nende hulgas ka eestlasi. Krasnodarka 500 elanikuga külas on eesti juurtega inimesi 60 ringis. Ligi 150 aastat tagasi jõudsid eestlased vaba maa otsimise tuhinas Krimmi steppidesse. Sel ajal jõudsid sinna ka Kadilkina esivanemad.
Krasnodarka küla lapsed käivad koolis kolme kilomeetri kaugusel Aleksandrovka keskkoolis. Juba kaheksandat aastat on seal võimalik valikainena õppida eesti keelt. Eesti Vabariigi haridusministeerium läkitas sinna õpetaja.
Rekand alustas Aleksandrovkas mullu 1. septembril. «Eks see oli küll tundmatus kohas vettehüppamine. Ma ei osanud ju õieti vene keeltki ja õpetaja-kogemusi oli ka vähevõitu. Lapsed muidugi püüdsid mind ka kohe proovile panna, et mis ma teen, kui nad tundi ei tule. Ajapikku harjusime üksteisega, oskasin ennast maksma panna,» meenutab ta algust.
Preilit ei pannud pirtsutama ka kohati nadid pesemisvõimalused, suvine kuumus ja talvine vinge stepituul. Senisest taimetoitlasest sai aga pea kõigesööja – kohalikud road olid lihtsalt nii maitsvad. Ainult kala ei taha.
«Rita lihtsalt teeb nii hästi, et võin ka õlist tilkuvat tšeburekki süüa. Aga kaalus pole ma juurde võtnud, pigem kergemaks jäänud,» sõnab sportlik Rekand, kes on mitu Tartu rattarallit ja maratoni edukalt läbi sõitnud.
Nii et hüppas tundmatus kohas vette, aga välja ujus! Ega muidu uuesti ei läheks.
Eks oli temalgi raskeid hetki, kui mõni asi ei edenenud ja koduigatsus kallale kippus. «Siis helistasin emale või mõnele sõbrannale Eestis. Kuulasin muusikat, lugesin. Teadsin, et see läheb mööda,» tunnistab ta. Ilmselt võib Rekandit parandamatuks optimistiks pidada.
Anda noortele võimalusi
Mitu noort inimest, kes on Aleksandrovkas eesti keele omandanud, on tulnud Eestisse haridusteed jätkama. Osa on õppinud ameti selgeks ja siia jäänud, osa läinud kodumaile tagasi.
Eesti keele õpe algab 1. klassist. Kuna õppijad on eri vanuses, siis teeb Rekand nendega tööd individuaalselt, nii saab keele paremini selgeks – ennekõike suhtluse tasandil.
«Nii nagu mina häbenesin algul vene keelt rääkida, nii kardavad nemad oma nigela eesti keele pärast. Õpetan neid sellest hirmust üle saama. Huvi eesti keele õppimise vastu on päris suur. Sel sügisel loodan mitu uut õpilast juurde saada,» räägib Rekand oma õpilastest.
Üheks stiimuliks on seegi, et õpilased saavad tulla Eestisse keelelaagrisse. Järjekordne laager on augustis.
«Tahame luua noortele paremaid võimalusi, õpetada iseseisvust ja julgust. Paljud pole Krimmist välja saanudki,» märgib õpetaja, keda võib nimetada Eesti riigi saadikuks Krimmis.
Tiina Rekand
• Sünd: 11. märtsil 1985 Tartus
• Koolitee: Mooste põhikool (2000), Tartu Descartes’i lütseum (2003), Tallinna Ülikool 2006, jätkab magistriõppes.
• Töötanud suvereporterina Postimehes; 2006–2007 vabatahtlikuna Rootsis; 2007–2008 Postimehe reporter; 2008 septembrist eesti keele õpetaja Krimmis.
• EALLi noore ajakirjaniku preemia 2007. a eest.
• Keeled: inglise (heal tasemel), rootsi, vene (kesktase), prantsuse, hispaania, saksa, soome (algtase).
• Harrastus: tegevus noorteorganisatsioonides, ujumine, jalgrattasõit, käsitöö, fotograafia.
Tiina kogutud Retseptid krimmist
Salat «Talveõhtu»
• 250 g krabipulki, 6 keedetud kartulit, 2 keedetud porgandit,3 spl konservherneid, 4 hapukurki, 1 keskmine sibul, 2 muna, 5 spl majoneesi või hapukoort, 1 tl soola. Salati koostisained hakkida ning segada majoneesi või hapukoorega.
Salat «Punapea»
• 4 porgandit, 2 spl suhkrut, 1 sidrun, natuke riivitud juustu, 2 spl õli, 1 tl soola. Riivitud porgand segada suhkru, õli ja soolaga. Sidrunist pigistada mahl salatile peale ning lisada riivitud juust. Segada ning jätta külmkappi seisma pooleks tunniks enne serveerimist.
Porgandisalat küüslauguga
• 4 porgandit, 2 küüslaugu küünt, 4 spl majoneesiga. Porgand riivida, purustada küüslauk ning segada majoneesiga kõik kokku.
Ämma keel
• 1 keskmise suurusega suvikõrvits, 3 tomatit, 2 küüslauguküünt, 6 spl majoneesi. Jahu ja õli praadimiseks.
Suvikõrvits lõigata ratasteks, katta jahuga ning praadida. Küüslauk purustada ning segada majoneesiga. Segu määrida jahtunud suvikõrvitsaratastele. Peale panna kaunistuseks tomativiilud.
Tataripärane porgandisalat
• 3 porgandit, 1 tops küüslauguleiba, 6 spl majoneesi, 2 küüslauguküünt, 2 väiksemat sibulat, 6 tl suhkrut, soola.
Riivitud porgandile segada juurde hakitud sibul ja purustatud küüslauk. Lasta seista paar tundi ning segada ülejäänud koostisainetega.
Vareenikud
• Pool liitrit vett, 1 muna, jahu, maitseks soola, täidiseks kartuliputru, kohupiima, moosi või seeni.
Vesi segada muna ja soolaga ning lisada jahu nii palju, et tainas muutub kõvaks. Lasta natuke seista ning siis rullida õhukeseks. Servast alustades vormida pisikesed vareenikud, millele võib täidise teha vastavalt maitsele. Vareenikuid keeta vees, kuni pinnale tõusevad. Et need kausis kokku ei jääks, siis lisada enne serveerimist natuke õli juba valmis vareenikutele.