Postimees.ee uuris Tartu observatooriumi vanemteadurilt Tõnu Viigilt, mida tema tegi 40 aastat tagasi, kui inimene esimest korda Kuu pinnale jala tõstis.
Tõnu Viik: praegu on veel planeedil Maagi hea elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida tegite Teie sellel ajal, kui inimene Kuul maandus?
Olin naabri juures ja vaatasin hämmastunud pilgul Soome televisioonist, kuidas ameeriklased Kuul esimesi samme tegid.
Kuidas mõjutas see edasist suhtumist ja inimeste teadvust?
Kindlasti mängis see suurt rolli nii tehnoloogia kui ka inimeste teadvuses. Projekti jaoks kulutati rohkelt raha ning võeti kasutusele materjalid, mida ka hiljem kasutama hakati. Teadmised Maa kaaslase kohta jõudsid massidesse. Inimesed said teada asju, mille kohta olid varem vaid ähmased arusaamad. Reis Kuule andis inimkonnale rohkeid teadmisi Kuu kui planeedi kohta.
Kuidas mõjutasid need sündmused teie karjäärivalikuid?
Tolleks ajaks olin ma juba kuus aastat tegutsenud Tartu observatooriumis ning ega ta otseselt võib-olla muud ei teinudki, kui andis teadmise, et olen õige ala peal.
Kas just ameeriklaste Kuul maandumine oli märk sellest, et USA oli selles vallas edukam kui samuti teemaga tegelenud Nõukogude Liit?
Absoluutselt. Pärast 1959. aastal Kuule saadetud Sputniku projekti teatasid venelased valjuhäälselt, et ainus võimalus planeetide kohta midagi teada saada oli saata Kuule inimene. See aga neil ei õnnestunud. Pärast seda, kui ameeriklased asja ära tegid, muutsid venelased koheselt endi seisukohti, öeldes, et inimese Kuule saatmine on inimeludega riskimine. Eks see oli enne Apollot ka ameeriklastele üks suur jada ebaõnnestumisi, aga kui tollane president Kennedy selleks raha eraldas, tehti suur samm ära.
Miks pole täitunud 40 aasta tagune unistus, et 21. sajandi alguses on Kuul inimkolooniad?
Peamine põhjus on kogu protsessi tohutu maksumus. Kuna Kuu pinnal ei ole hapnikku ja kogu sealne keskkond on vaakumis, siis tuleks sinna hapnik kuidagi viia või seel kohapeal tekitada. See nõuaks palju energiat ja arendusi, mis ei ole absoluutselt odav. Praegust majandusolukorda arvestades on mureteemadeks pigem teised valdkonnad.
Millal inimene taas Kuule jõuda võib?
Kuna kosmosesüstikute ehitamine on läbi ajaloo olnud pigem võidurelvastumise kui planeetide uurimise eesmärgil, siis ei ole lähiajal suuri reise Kuule oodata. Praegusel ajal on veel planeedil Maagi hea elada, nii et pole mõtet mujale kippuda.