Pool suve täitis leheveerge väitlus karmide sanktsioonide vajaduse ja võõrkeelsete siltide lubamatuse asjus keeleseaduses. See debatt lähtub üldjoontes samadest ohtudest, mis kummitasid eesti keele püsimist juba 1980ndail.
Argo Ideon: keele revolutsioon
7. september 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu aga tuleks panustada hoopis eesti keele püsimisele nendes keskkondades, mis hakkavad kujundama homset päeva.
Viimase saja aasta jooksul on kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia põhjalikult ümber korraldanud nii üksikisikute kui inimgruppide suhtluse. Keelte puhul on revolutsioon seni jäänud tehnoloogia küündimatuse taha. Olukord on kiirelt muutumas.
Juba ammu on olemas elektroonilised sõnastikud. Tekstitöötlustarkvara oskab sõnu õigesti poolitada. Sellised vahendid on siiski vaid võimaluste pealispindne kompamine. Üks näide: Google’i masintõlge (http://translate.google.com). Praegu võib selle abil ümber pandud kohmakate lausete üle veel irvitada ja Hiinas on käimas isegi masintõlke abil inglise keelde tõlgitud vigaste siltide parandamise kampaania. Kuid olen veendunud, et lähema kümne aastaga jõuavad Google’i-sarnased vahendid tarbeteksti tõlkimisel välja tühise veaprotsendini.
See tähendab, et inimese sekkumist vajab edaspidi üksnes kunstilist või keerukat teaduslik-tehnilist sisu hõlmav tõlketöö. Ning seegi võib muutuda pigem toimetamiseks ja ülekontrollimiseks.
Uue tõlketehnoloogia abil võib maha võtta ka hulga praegusi probleeme. Selle asemel et raisata energiat arutelule, milliseid silte tohib kirjutada võõrkeeltes, võib tulevikus iga teadet ja reklaami inimesele näidata kohe automaatselt selles keeles, mida ta ise eelistab. Praegused keelebarjäärid muutuvad tulevikus kindlasti madalamaks, aga võimalik, et kaotavad hoopiski tähenduse.
Võrreldes kirjakeelega on kõnekeele automaatne ümberpanek märksa keerukam tehnoloogiaülesanne. Ent suuresti taandub see kõne muundamisele kirjalikku vormi, mis tõlgitakse juba eelkirjeldatud vahenditega, ning seejärel arvuti poolt ette loetakse. Pole erilist kahtlust, et juba lähema 10–20 aasta jooksul võib telefoni või Skype’iga välismaale helistades igaüks valida endale ka sobiva suhtluskeele, samal ajal kui teisel pool räägitakse ja kuuldakse oma emakeelt.
Raske ennustada, kuidas see kõik hakkab täpselt välja nägema. Kuid üks on selge: eesti keel peab kindlasti käima nende arengutega kaasas. Vastasel korral on me emakeel tõesti hääbuv nähtus, mille kadumise vastu ei kaitse ükskõik kui karm keeleseadus.