Mida rootslased Estonial tegelikult vedasid?

Alo Lõhmus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eluga pääses katastroofist 137 inimest.
Eluga pääses katastroofist 137 inimest. Foto: AP/ETA/arhiiv

Rootsi televisioon teatas 2004. aasta novembris, et Estonia vedas 1994. aasta 14. ja 20. septembril Tallinnast Stockholmi sõjalisi seadmeid. Rootsi valitsus laskis telesaates esitatud väiteid kontrollida õukonnakohtu eesistujal Johan Hirschfeldtil, kes teatas 2005. aasta jaanuaris, et Rootsi kaitsejõud vedasid Estoniaga elektroonikaseadmeid, millel polnud seost relvastusega.



Seepeale moodustas Eesti valitsus omapoolse asjatundjate komisjoni eesotsas juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmiga. Komisjon tuvastas, et sõjaseadmete veos ei osalenud ükski Eesti Vabariigi ametkond ning pole tõendeid, et ükski ametkond olnuks sellest ka teadlik. Kuid komisjon ei saanud «täielikult välistada võimalust, et Rootsi luureasutusega tegi koostööd mõni isik eraviisiliselt».



Samuti on oluline komisjoni tähelepanek, et Hirschfeldti kinnitus, nagu ei oleks hukuööl Estonial mili­taarvarustust veetud, puudutab vaid Rootsi kaitsejõudude ning nende materjaliameti tegevust. Kas hukuööl võisid salakaubaveoga tegeleda muud Rootsi ametkonnad, selles Hirschfeldt seisukohta ei võtnud.



«Samas tuleb tõdeda, et laevahuku uurimise käigus ei ole lastile piisavalt tähelepanu pööratud,» nentis Kurmi komisjon 2005. aasta 31. augustil allkirjastatud dokumendis. «Kuigi õnnetuse järgselt anti vihjeid sõjatehnika ja muu salakauba veo kohta, ei nähtu, et neid vihjeid oleks piisava tähelepanelikkusega kontrollitud.»



Estonia huku ajal teabeametis töötanud Tarmo Türkson ütles 2006. aastal uurimiskomisjonile, et rootslasi saigi huvitada vaid Vene sõja­elektroonika. «Kui loogiliselt mõelda, siis Eestis olevad kõikvõimalikud n-ö lõhkematerjalid ei oleks väärinud seda, et rootslased oleksid seda enda riiki vedanud,» arutles Türkson. «Kui oletame, et veetakse mingit raketti või mürsku, siis tõenäoliselt ei oleks vaja seda lõhkeainet vedada. Sealt oleks oluline elektroonika, kuidas seda juhitakse, mis moodi see töötab. Ei oleks neil ka mõtet võtta liigset riski – vedada midagi, mis plahvatav.»



Seega võib rootslastel olla õigus, kui kinnitavad, et vedasid «ohutut» elektroonikat. Kuid see võis olla väärtuslikum laevatäiest pommidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles