Ema sundis 10-aastase tütre vargile ja rikkus tema unistuse

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastekodu.
Lastekodu. Foto: Corbis / Scanpix

Tuntud Eesti keraamikakunstnik Helina Tilk on sõja kuulutanud Loksal elavale 34-aastasele Svetlanale, kes sundis ühte oma 10-aastast last tugiperest varastama.


Töötu naine on ilmale toonud 10 last, kellest kaheksa on temalt kohtuga ära võetud, teatas ETV saade «Pealtnägija».

Ehkki vatti ja vilet näinud lapsed kasvavad juba rahulikult lastekodus või kasuperedes, manipuleerib ema salaja nende saatusega tänaseni õõvastaval moel.

«Ta on nii palju tõestanud seda, et ta ei ole võimeline oma lapsi kasvatama. Ja isegi kui teised seda üritavad teha, siis ta on võimeline ära nullima teiste püüdlused,» ütles Helina Tilk.

Helina süda on murtud, sest tema püüdis Svetlana üht last armastada ja kasvatada nagu oma. Ta oli neli aastat tugiemaks Haiba lastekodu 10-aastasele kasvandikule Katjale. Koos veedeti kõik vaba aeg ja tehti plaane. Lapse tulevik tundus helge. Kuniks septembris toimus šokeeriv kannapööre. Tüdruk varastas kunstniku kodust poolesaja tuhande krooni eest ehteid.

Tänaseks kriminaaluurimiseni jõudnud loo lahtirullimiseks peab minema ajas kaheksa aastat tagasi, kui Katja ema Loksale kolis. Selleks ajaks oli tal Narva-Jõesuus ära võetud juba kolm last. Loksale tulles olid sündinud neljas ja viies. Kaheksa aastaga on 34-aastane naine ilmale toonud neid veel viis.

Svetlanast sai esimesest hetkest Loksa sotsiaaltöötajate nuhtlus. Loksa linna sotsiaaltöö vanemspetsialist Tiina Murdvee on ise näinud, mis kannatusi on Svetlana pisipõnnid läbi elanud. Kaebuste loetelu on pikk.

Hulk kordi jäeti lapsed üksi koju luku taha karjuma. Korduvalt hulkusid pisipõnnid tänavatel ning küsisid inimestelt nuttes süüa. Kaks last jättis ema pärast sünnitust haiglasse, lasi ise jalga ja tuli alles kuu aega hiljem neile järele.

«Seal on olnud nälg. Ema pole kordagi lastega käinud lastearsti juures kontrollimas. Kui lapsed viidi ära Haiba lastekodusse, siis lastekodu arst vaatas lapsed üle, leidis, et lastel oli D-vitamiini puudus. Oli ka märke sellest, et nad olid söömata olnud,» rääkis Murdvee.

«Kõige viimane, mis sellele loole punkti peale pani, oli siis see, kui üks tüdrukutest sattus autoavariisse. Kiirabi viis ta Tallinnasse ära, tehti röntgenivõtted, kõik uuringud ja tuli välja, et autoavarii tagajärjed ei olnudki nii tõsised, kui lastel leiti rindkere muljumised, peksmise jäljed,» meenutas Murdvee.

2005. aastal sai Loksa sotsiaaltöötajatel mõõt täis. Toona kuue aastane Katja ning tema neli nooremat õde ja venda viidi ära Haiba lastekodusse. Ema anti kohtusse ja kaks aastat hiljem saavutati võit - Svetlanalt võeti ära viie lapse vanemlikud õigused.

Ema kaebas isegi ajakirjanduses ülekohut hetkeni, mil lapsed temalt ära võeti. Siis unustas ja rahunes maha. Hiljem on ta nelja aasta jooksul paar korda luba küsimata lastekodusse tulnud ja korra isegi ühe lapse sealt ära varastanud. Laps leiti ta kodust üles ja toodi tagasi.

Svetlana kadumine tõotas lastele uue ja parema elu algust. Kuue aastane Katja oli vendade-õdedega värskelt Haiba lastekodusse kolinud, kui tüdruku ellu ilmus Helina. Helde inimesena hakkas kunstnik sõpradega jõulude ajal Haiba põnnidele kingitusi ja kodusoojust viima. Aja möödudes üha rohkem ja rohkem.

«Mulle hakkas see tüdruk silma sellega, et ta oli hästi hoolitsev teiste suhtes. Hästi osavõtlik oma pere teiste nooremate õdede-vendade suhtes. Ta oli küllaltki avatud sel ajal, rääkis oma asju ja. Ja siis tuligi vist tookord jõulude ajal meile,» rääkis Helina Tilk.

«Ta on meil olnud hästi tubli ja vahva tüdruk. Ta on andekas, ta laulab hästi, joonistab hästi, tal läheb koolis hästi. Ta on üks tõsiselt andekas laps,» rääkis Haiba lastekodu juhataja Lea Tikenberg.

Esimesest jõuluõhtust kasvas peagi välja vastastikune kiindumus. Katja hakkas oma tugipere juures käima igal vabal hetkel. Helina kodus Tallinnas veetis tüdruk lõpuks oma nädalalõpud, talvised ja suvised koolivaheajad.

«No mina julgen küll öelda, et Helina juures oli selle tüdruku teine kodu. Mis oli võib-olla tema jaoks rohkem kodu kui lastekodu,» sõnas Tikenberg.

Väike Katja ja Helina kasvasid nii kokku, et ajapikku hakkas tüdruk end tugiemale avama. Ja see, mida nääpsuke piiga pisarad silmis Helinale rääkinud on, tõstab ihukarvad turri.

«No võib-olla see ongi üks põhjus, miks ma tegelikult ta enda tiiva alla võtsin - mul oli temast lihtsalt nii kahju. Need on päris õudsed asjad, mida ta on rääkinud. Ma päris kõike ümber jutustada ei taha, aga ma näen näiteks lapse pead kammides, et tal on palju arme peas. Ma tean, et ta on haiglasse peksmisega sattunud, kodus on teda pekstud,» rääkis Helina Tilk.

Oma emast Svetast on Katja rääkinud moel nagu ei tahaks ta temast midagi kuulda.

«Ükskord ta ütles väga lihtsalt, et: «Ema on varas»,» sõnas Helina.

Armastus oma lihase ema vastu kustub kõigest hoolimata siiski viimasena. Katja puhul hakati seda tunnetama selle aasta hakul, kui ootamatult ilmus lapse ellu taas ema. Seni tütre saatusele vilistanud Sveta saatis salaja Katjale lastekodusse sünnipäevakingiks mobiiltelefoni.

«Ema välja ilmumine oli ka meie jaoks üllatus. Me rääkisime sellest tüdrukuga, et see ei ole keelatud, aga tuleb täita teatud nõudeid. Et need kohtumised ei tohiks toimuda salaja. Ei tohiks olla varjatud,» rääkis Tikenberg.

«Me vestlesime tüdrukuga, tugipere vestles tüdrukuga ja koos me jõudsime otsusele, et parem on võtta uus number, mida ema ei tea,» sõnas Tikenberg.

Vihased naised on veendunud, et ema meelitaski Katja mobiiliga lihtsalt lõksu. Ilmselt hakkas Sveta oma hüljatud lapsele ulmelisi lubadusi andma siis, kui tüdruk rääkis, kui edukas peres ja uhkes majas ta oma vaba aega veedab. Ja plika läks liimile.

«Laps saatis siis emale uue numbri. Sellest me saime kohe aru. Ja siis hakkas selline salatsemine ja nurga taga rääkimine,» ütles Helina.

«Ta oli üldse palju tujukam. Isegi ülbe. Kohati lihtsalt ei kuulanud meie sõna. Me olime suvel hästi palju koos, et hiljem ma sain siis teada, et kõik need hetked, kui ma tööl olin või kui lapsed olid omavahel kodus, siis tema lihtsalt oma ema õpetust mööda käis ja otsis majast midagi, mida saaks ära varastada,» sõnas Helina.

Enne viimast, jahtmatavat avastust, jäi Katja näppamisega vahele paar korda. Korra võttis ta Helina pere majapidamisraha. Hiljem kadusid kroonid tugiema ja ta laste sõprade kotist. Need apsud anti nagu oma lapsele, kõik andeks.

«Mulle kohati on jäänud selline mulje, et ema on õpetanud last mõtlema niimoodi, et - kui keegi on su vastu hea, järelikult on ta loll ja seda peabki ära kasutama. Just see on hingele hästi valus, et sa igale asjale üritad heaga läheneda, aga see tulemus on sulle endale nii valus ja ebameeldiv,» rääkis Helina.

Peagi selgus kurb tõsiasi, et Svetlana ei suhtle oma tütrega salaja üksnes telefonis ja MSNis. Kui 10-aastane plika hakkas Tilkade Nõmme kodust öö hakul üha tihemini välja hiilima, läks pereisa talle korra salaja järele. Mees nägi, kuidas Sveta nende aia taga tütart varitses, lapsega minema jalutas ja hiljem plika aeda tagasi saatis.

«Ma siis sain lapse telefonist selle ema numbri, ja ma ütlesin talle niimoodi, et: «Teate, te tulete sellele lapsele siia sellepärast külla, et te tahate lihtsalt lasta tal midagi meie kodust ära varastada.» Niimoodi ütlesingi,» meenutas Helina.

«Ma millegipärast lootsin ja arvasin, et isegi ema, kes ei ole last kunagi armastanud või kes ei ole tõesti mitte midagi teinud tema heaks, et ta vähemalt nii palju saab aru, et tal on nii palju südametunnistust, et ta tõesti selle lapse laseb siis heades oludes kasvada. Aga ta ei pidanud seda vajalikuks,» rääkis Helina.

Miks 10 lapse emale tegelikult oma hüljatud tütart vaja oli, selgus lõpuks septembri hakul, kui Helina avastas, et raamatute vahele peidetud karbist on varastatud ligi 50 000 krooni väärtuses ehteid.

«Kui ma hakkasin lõpuks kokku lugema, siis sisuliselt  kõik asjad, mis on kunagi kingitud ja omavad hästi sügavat tähendust mulle - need on lihtsalt läinud,» ütles Helina.

Kui ahastuses naine Katja vaibale kutsus, tuli tüdruk lagedale rabava ülestunnistusega.

«Ma rääkisin temaga rahulikult ja ilusasti. Ütlesin talle, et: «Vaata, need olid mulle väga kallid asjad ja mul ei ole neid asju enam. Ma olen väga pettunud ja mul ei ole kedagi muud kahtlustada kui sind - sina oled ainuke olnud, kes on meie majast midagi ära võtnud.» No ja ta siis mõtles natuke ja mingil hetkel siis murdus, ütles: «Jah, võtsin küll, ema käskis. Ema sundis mind.» ja ma muidugi usun seda,» rääkis Helina.

Tänaseks on ehetevarguse osas algatatud kriminaalasi ning Katja on tunnistanud ka politseile, kuidas ema teda vargusele sundis. Tüdruk nuttis ja kahetses.

«Hullusti, hullusti kahetses. Ma nägin ära, et ta oli täiesti murtud. Ta loomulikult teadis, et ta teeb mulle hästi palju haiget ja ma usun, et ta võib-olla oleks tahtnud seda kõike tagasi ka keerata, kui oleks saanud,» rääkis Helina.

«Ma olen hiljem lastekodus veel kord temaga rääkinud ja küsinud ta käest, et: «Kuidas sul siis läheb?» ja noh ma näen, ta täiesti kivistub. Ta ei liiguta ka ennast, ta vaatab ainult ühte kohta ja et ta tegelikult on suure pinge all selle pärast. Tegelikult vajab ta hädasti psühholoogi abi,» ütles Helina.

«See laps ei tea hetkel ise ka, kuhu ta nüüd kuulub ja kes ta on. Mis rolli mängib tema elus ema, mis rolli mängib tema elus tugipere, kuhu ta ise nende kahe vahel paigutub?» sõnas Tikenberg.

«Pealtnägija» leidis 34-aastase 10 lapse ema Svetlana Loksalt, kus naine elab oma kahe talle jäetud põnniga.

Lootused intervjuuks emaga paraku purunesid. Kokkulepitud päevaks ja kellaajaks ei tulnud Sveta lihtsalt kohale. Korduva helistamise järel telefonile vastates teatas naine, et ei saa oma kodust lahkuda, sest tal on «veel» kaks last kasvatada. Nende eest kasseerib ema heldelt riigilt iga kuu 4000 kroonise emapalga.

«Ja mis saab see lihtne sotsiaaltöötaja teha? Kui ma saan korterisse, ma saan kontrollida, kas lastel on kõik korras. Kui ei ole korras, kui laste elu on ohus, võtan nad ära. See tähendab seda, et mõne aja pärast tuleb sinna perre uus laps. Ja kuna ta on nii noor naine, siis võib arvata, et need kaks, kes kodus on, ei jää viimasteks,» rääkis Tiina Murdvee.

Kõige kurvem on, et ema ahnus lõi mõra tütre turvalisse tulevikku. Side Helina ja Katja vahel oli lõpuks juba nii tugev, et tugiema lubas tüdruku enda juurde võtta, kui too balletikooli sisse saab. See oli Helina plaan ja Katja unistus. Praegu on need puruks.

«Siin on nüüd tugiisik haiget saanud, tema usaldust on kuritarvitatud. Tüdruk on haiget saanud, tema usaldust on kuritarvitatud. Mul on hästi kahju, et see toimiv suhe niimoodi hoobilt karile jooksis ja ma väga loodan, et neis mõlemas on jõudu ja ressurssi seda taastada. Ma ei ole kindel, et see juhtub, aga ma väga loodan,» ütles Tikenberg.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles