Kiiruskaamerate abil karistamine lükkub edasi
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
20. november 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna–Tartu maanteel kiiruskaameratega fikseeritud kihutajate karistamine, millega plaaniti alustada detsembris, lükkub tehnilistel põhjustel veidi edasi.
«Me tõesti ei saa praegu väita, et alates 1. detsembrist hakkab süsteem tööle ja nende kaamerate salvestiste abil hakatakse kihutajaid karistama,» ütles politseiameti liiklustalituse komissar Riho Tänak. «Nii et rikkujate trahvimine lükkub plaanitust veidi edasi.»
Kiiruskaamerate süsteemi katsetamise käigus umbes kuu aja jooksul selgusid andmete edastamisega seotud vead, mille süsteemi tarkvara arendaja komissari väitel jooksvalt kõrvaldab.
«Tavalisele inimesele ei hakka need vead ilmselt silmagi, ent meie jaoks peab süsteem töötama otsekui õlitatult,» ütles Tänak. «Alles siis saab see ametlikult tööle hakata.»
Kui kaua kiiruskaamerate abil karistamine edasi lükkub, komissar öelda ei oska. Tema sõnul suhtub politsei väikesesse viivitusse rahulikult, sest kaamerate paigaldamise eesmärk pole mitte autojuhte karistada, vaid Tallinna–Tartu maanteel liiklejaid korrale kutsuda.
Maanteeamet paigaldas Tallinna–Tartu maantee statistiliselt ohtlikumatele kohtadele oktoobri lõpuks 14 kiiruskaamera kabiini.
Ameti pressiesindaja Timo Vijari sõnul on süsteemi katsetamise ajal kasutatud siiski vaid kaht kiiruskaamerat, mida siis vastavalt vajadusele ühest kabiinist teise tõsteti. «Süsteemi käivitamisel pannakse kaamerad loomulikult kõikidesse kabiinidesse,» ütles ta.
Kaheksa kiiruskaamera kabiini mõõtmistulemustest oktoobris selgus, et sõidukite keskmine kiirus nendel lõikudel oli tagasihoidlik – 85 km/h. Väikseim keskmine – 70 km/h – sõidukiirus oli 94,7. kilomeetril asuval lõigul ja suurim – 91 km/h – 72,5. kilomeetril asuval lõigul.
Maanteeameti teatel ulatus keskmine kiirusepiirangu rikkujate arv ööpäevas sajast kahesajani. Keskmiseks liiklejate arvuks ööpäevas oli Tallinna–Tartu maanteel 5000–7000.
Kiiruseületaja saab kaamera fikseeritud rikkumisest teada punase välgusähvatuse abil, mis on kinnituseks, et kihutajast tehti foto. Politsei teatel on punane välgusähvatus piisavalt turvaline ega tohiks autojuhte ehmatada.
Esimese statsionaarse kiiruskaamera paigaldas maanteeamet juulis ja see püstitati Tallinna–Tartu maantee 73. kilomeetrile.
Asukohtade valimisel on silmas peetud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ning kohalikke olusid. Teelõikudele on paigaldatud automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.
Tuisk võib karistusest päästa
Lumesajus täistuisanud auto registreerimismärk päästab kihutaja karistusest.
«Tegemist on nii-öelda vääramatu jõuga,» ütles komissar Riho Tänak. «Liikluseeskiri kohustab küll autojuhti oma registreerimisnumbrit nähtava hoidma, ent kui see ei ole kaamera tehtud fotol silmaga siiski nähtav, siis me ei saa karistada.»
«Kui fotol on näha näiteks punane Ford, siis kellele selle trahviotsuse saadame? Kas kõikidele punaste Fordide omanikele?» ütles komissar. Tema sõnul on selliseid päevi, kus lumetuisk autode registreerimisnumbrid kiirelt loetamatuks muudab, Eestis siiski paar korda aastas.
«Ärgu jumala pärast keegi nüüd arvaku, et selle pärast kurvad oleme, sest mingil juhul pole meie eesmärk maksimaalselt trahve kirjutada,» ütles Tänak. (PM)