Maamehed peavad igapäevast õllejoomist normaalseks

Maainimesed räägivad alkoholi tarbimise harjumustest. Pildil Aivar, Kiisa A ja O poe juures. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi Eesti on alkoholi tarbimiselt Euroopas teisel kohal, peavad paljud probleemi ülepaisutatuks ning iga päev teleri ees või sõpradega paari pudeli kange õlle sissekallamist täiesti normaalseks.

Puhast alkoholi tarvitati Eestis mullu ühe elaniku kohta 11,9 liitrit. See teeb aastas inimese kohta kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6-protsendilist õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit veini. Kuna turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused olevat sellest maha arvestatud, tekib paratamatult küsimus, kuidas saab see arv nii suur olla.

Postimees käis inimeste seas vastust otsimas.

«Noh, kaks pudelit õlut joon ikka päevas ära. Praegu ostsin liitrise pudeli,» ütleb rõõmsalt Aivar, kes hommikul mõned minutid pärast kümmet Kiisa toidupoe uksest välja astub.

Oma perekonnanime jätab Aivar enda teada. Mees kinnitab, et joob peamiselt kangemat õlut. «Mulle pole lahja kunagi maitsenud,» ütleb ta.

Vesteldes eestlaste kõrgest kohast alkoholitarbimises, Aivar siiski nendib: «Liig on liig, aga eks see masu on kah kaasa aidanud. Eelmise kriisi ajal 1999. aastal oli samamoodi. Inimesel pole midagi teha ja ta otsib alkoholist abi.»

Võimalikult odav ja kange

Maal ei paista joomine nii palju välja kui linnas, kuna maal juuakse rohkem eramajades, leiab Aivar. Näitab seejärel murelikul ilmel sõrmega poe kõrval asuva mänguväljaku poole ja pahandab: «Seda ma õigeks ei pea. Istuvad seal pinkidel ja joovad.»

Kiisa toidupoe müüja Marju Kaju teatab, et teab sageli juba siis, kui kunde sisse astub, mis pudeli peab laua peale panema. «Juuakse põhimõttel – võimalikult odav ja kange.» Kõige paremini minevat müügiks kaheliitrine kaheksaprotsendilise kangusega õlu Double Bock, mis maksab 42 krooni. Poe õllekülmikus on hittjooki alles veel vaid ühele õnnelikule kundele.

Kuigi varem avas pood uksed kell üheksa hommikul, teeb Kaju nüüd ukse lukust lahti kell kümme. Varasem kellaaeg tõi paraku kohale hulga tegelasi, kes mangusid alkoholi enne lubatud müügiaega. «Suvel tuli nendega pidevalt jageleda,» meenutab naine.

Kaks õlut päevas pole liig

Nissi poodi kesvamärjukese järele tulnud pensionär Arvi sõnul on tavapärane, et poe ukse ees vonkleb hommikuti enne kella kümmet järjekord.

«Täna on vihmane ilm, pole eriti kedagi näha. Kui on ilus ilm, siis nad seisavad siin poe ukse juures viie-kuuekesi, joovad õlut ja viina,» jutustab Arvi. «Ega see tegelikult ei morjenda, kas saad öösel kätte või mitte.

Kurat, kui juua tahad, siis saad alati,» ütleb mees. Enda kohta teatab Arvi, et joob kaheksaprotsendilise kangusega õlut Taurus vaid maitse pärast. «Viina ma ei võta,» lisab ta.

Autojuhina leiba teeniv Toivo Koorep astub poest välja, kaks Saku Heledat näpus. «Mina ei usu, et eestlased nii palju joovad, kui väidetakse, sest see on võetud müügi järgi ja ostjaid on igalt poolt,» räägib ta.

«Õlut joon jah,» möönab mees ja tunnistab, et kodus teleri ees läheb kaks-kolm õlut õhtu jooksul ikka ära. Koorepi sõnul valib suurem osa tema tuttavaid pigem kangema joogi.

Seevastu töötu Aleksander Vill, kes oli kunagi kõva võtumees, on kehva tervise tõttu juba paar aastat vaid kalja peal. Musta nahkjope ning sooja mütsiga mees seisab tagasihoidlikult poe ukse ees ja lausub vaikselt: «Mina mõtlen küll, et juuakse liiga palju. Siin on mõned mehed iga päev täis.»

Vill arutleb: «Kaks õlut kodus teleri ees, noh, see ei ole liig, aga kui läheb pudel viina päevas, siis see on ikka jah...» Populaarseim õlu on tema sõnul ikka võimalikult kange. «Nojah, Taurus ikka. Selleks, et paremini mõjuks.»

Mees meenutab, et kui ta veel ise alkoholi tarbis, ostis ta samuti just kangemat õlut. «Kui hommikul oli pohmell, siis viina nagu ei tahtnud, vaid võtsin ikka seda,» meenutab ta. Kust aga tuleb raha, et iga päev pudel osta? «Siin teevad paljud musti otsi. Joovad. Aga siis ei saa tööle jälle ja... Endal kah olnud niimoodi,» laiutab Vill käsi.

Ennast joodikuks ei peeta

•    Kui 2000. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit.

•    Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul teeb üle 6 liitri absoluutalkoholi tarbimine elaniku kohta aastas tõsist kahju rahva tervisele.

•    Eesti inimene on alkoholitarbimises Euroopas teisel kohal, veel rohkem juuakse ainult Tšehhi Vabariigis. Soomes ja Taanis joodi 2006. aastal 10 liitrit, Norras 6,2 liitrit ja Islandis 5,6 liitrit.

•    Eestis elavad eestlased joovad alkoholi rohkem kui siin elavad muudest rahvustest inimesed.

•    Keskmiselt joob iga inimene aastas 76 liitrit õlut, neli liitrit siidrit, 19 liitrit muud lahjat alkoholi, 10,4 liitrit viina ja 3,2 liitrit muud kanget alkoholi.

•    Inimesed alahindavad oma alkoholitarbimist, pidades seda väiksemaks, kui see tegelikult on. Kuigi 76 protsenti inimestest tõdeb, et Eestis juuakse palju, siis enda alkoholitarbimist hinnatakse pigem väheseks (58 protsenti) või mõõdukaks (25 protsenti). Vaid kaks protsenti hindab oma alkoholitarbimist suureks. 15 protsenti inimestest väidab, et nad ei joo üldse alkoholi.Allikas: Tervise Arengu Instituut