Arheoloogide uurimistöö peatas Tallinna-Narva maantee renoveerimise

Ida-Virumaal Kukruse juures tuli Tallinna-Narva maantee renoveerimise käigus päevavalgele muistne matmispaik, mistõttu tuli seal tööd peatada, kuni arheoloogid on piirkonna läbi uurinud.

«Kopajuhi tähelepanu köitis kõigepealt üks noatupp,» rääkis muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Tõnis Taavet, kelleni jõudis info leitud matmispaiga kohta eelmisel kolmapäeval.

Läinud nädala lõpus saabus Tartust ka arheoloogide grupp, et kindlaks teha matusepaiga vanus. Arheoloogiliste eeluuringute käigus selgus, et leiukoha näol on tegemist hilisrauaaegse (12.–13. saj.) maa-aluse laibakalmistuga, mis on panusterohke ning omab arheoloogiliselt väga olulist väärtust, teatas Taavet oma kirjas tee-ehitajale.

Tagamaks Kukruse hilisrauaaegse kalmistu säilimist muutumatul kujul ning kaitsmaks seda kõrvaliste isikute ja detektoristide rüüste eest, palus muinsuskaitseamet tee-ehitajal kohe tagada leiukohal ööpäevaringne mehitatud valve. «Valve on vajalik kuni arheoloogiliste uuringute lõppemiseni leiukohal,» seisis Taaveti kirjas.

Arheoloogide gruppi juhtinud arheoloogi Tõnno Jõnuksi sõnul pole ta kindlasti rõõmus, et see avastus just nii ilmsiks tuli. «Kindlasti poleks see pidanud sel kombel ilmsiks tulema ning matmispaik oleks võinud enne teada olla. Arvestades kõike seda ning ka ilmaolusid, tuleb läbi viia päästekaevamised, mis kindlasti pole leiu seisukohast hea,» lausus arheoloog.

Seda, kui kaua asjatundjatel muistse kalme läbikaevamine aega võtab, ei osata öelda, sest matmispaiga ulatus on veel teadmata. «Esmalt tuleb kindlaks määrata uuringuala suurus ja metoodika, siis selgub ka tööde kestus. Usun, et see selgub nädala jooksul,» sõnas Taavet. Ta lootis, et arheoloogilised tööd on võimalik läbi viia veel selle aasta sees.

Maanteeameti teatel pole teetööde jätkumise aeg selles paigas selge enne, kui muinsuskaitse on oma hinnangu andnud. Samas lisati, et enne ehitustööde algust ei olnud ametil aimugi, et selles paigas midagi sellist võiks asuda.

Taaveti sõnul on vestlustest arheoloogidega selgunud, et tee-ehitusel päevavalgele tulnud leid on haruldane kogu Eesti kontekstis. «Olen aru saanud, et midagi samaväärset pole viimase 20 aasta jooksul leitud,» sõnas ta.