Rein Langile «riigireetmise süüdistuse» koopia andmine osutus võimalikuks, sest kapo käsitleb Jüri Pihli 2. detsembril esitatud kuriteoteadet iseseisvana, mitte aga osana sellest kriminaalasjast, milles Pihli samal päeval kapos üle kuulati.
Kapo teatel sai Lang koopia Pihli avaldusest eraisikuna
28. detsember 2009, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Pihli avalduse eraldi käsitlemine kapo poolt on võtmeküsimus selle dokumendi avalikkuse ette jõudmise teekonnas.
Kui justiitsminister Langi, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paeti riigireetmise kahtluse uurimiseks esitatud kuriteoteade jäänuks üheks osaks kriminaalasjast, mis kapo teatel on praegu «aktiivses menetluses», tulnuks sellele dokumendile koos kriminaalasja teiste materjalidega kehtestada märge «asutusesiseseks kasutamiseks» (AK). Seda avaliku teabe seaduse (AvTS) paragrahvi 35 lõike 1 punkti 1 järgi, mis käsitleb kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teavet.
Kriminaalasja ei olnud
Kui Pihli avaldusele kehtinuks sel alusel juurdepääsupiirang, ei oleks ka kuriteokaebuses nimetatud ministrid võinud dokumenti seadust rikkumata avalikustada – isegi juhul, kui avalduse vastu oli olemas suur avalik huvi, millega on Lang põhjendanud Pihli teate avalikkuse ette toomist.
Kapo komissari Andres Kahari kinnitusel ei ole Pihli kuriteoteade ega selles sisalduv teave avaliku teabe seaduse mõistes kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave just seetõttu, et menetlust ei alustatud.
«Tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku mõttes täiesti eraldiseisva juhtumiga,» teatas komissar Postimehe küsimustele vastates.
Pihl on aga korduvalt avalikult kinnitanud, et tema käsitles 2. detsembri avaldust ühe osana kapole riigisaladuse lekke kriminaalasja raames antud seletustest. Ka juhtumi poliitilist külge käsitlenud sotsiaaldemokraatide juhatus pidas taunitavaks, et info avaldusest ja Pihli kirja koopia kapost välja läksid.
Kahar kinnitas teisipäeval, et Pihli kuriteoteatele oli juurdepääsupiirang kehtestatud AvTS paragrahvi 35 lg 1 p 12 alusel, mis käsitleb teavet, mis sisaldab isikuandmeid, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust.
Kuna aga Lang esitas 16. detsembril kapole suuliselt taotluse Pihli kuriteoteate talle väljastamiseks ning AvTS ei andnud kapo hinnangul alust dokumendi edastamisest keelduda, tühistati «AK» tempel AvTS paragrahvi 42 lg 1 alusel – viimane ütleb, et juurdepääsupiirang tuleb tühistada, kui selle kehtestamise põhjus on kadunud.
Nii said ministrid Lang ja Paet enda kätte juba avaliku dokumendi ning pärast AK piirangu tühistamist oleks AvTS alusel vähemalt teoorias võinud selle koopia kapolt saada ükskõik kes, kui ta oleks seda dokumenti neilt küsinud. Avaliku dokumendiga aga võib teha juba mida tahes – riputada kas või ministeeriumi veebilehele, nagu Lang seda tegi.
Vastuseks Postimehe teabenõudele avalikustas kapo ka politseidirektor Meelis Ratassepa kaaskirja, mis käis Pihli teate Langile ja Paetile edastamise juurde.
Nagu kõrvalolevast koopiast näha, ei anna see kiri lisainfot juba teadaolevale. Küll aga väärib tähelepanu, et ka need paar rida on julgeolekuasutuse hinnangul olnud Pihli avalduse edastamise päeval, 16. detsembril niivõrd sensitiivsed, et Ratassepa kiri oli tarvis salastada isikuandmete kaitse põhjendusel järgmiseks 65 aastaks – detsembrini 2074. Seadus lubab tegelikult selle põhjendusega salastada dokumente isegi 75 aastaks.
Kapo muutis põhjendusi
Postimees küsis koopiat Pihli avaldusest kapolt tegelikult juba 15. detsembril – päeval, mil kuuldus selle olemasolust esimest korda meieni jõudis.
Kapo kinnitas tol päeval Pihli poolt 2. detsembril Ansipi, Paeti ja Langi kohta tehtud avalduse olemasolu, ent selle koopiat väljastamast keeldus.
«Küsitud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse paragrahvi 35 lõike 1 punkti 1 alusel viieks aastaks,» kinnitas tol õhtul kapo juhtivassistent Teele Reedi, kes asendas julgeolekuasutuses harilikult pressiga suhtlevat komissar Kaharit.
Nüüd juurdepääsupiirangu kohta küsides saime aga vastuseks Pihli kirja kohta hoopis teise AvTS punkti alusel kehtestatud juurdepääsupiirangu. Langi poolt justiitsministeeriumi veebi riputatud Pihli avalduse elektrooniline koopia ei kanna samas hoopiski mingit infot ei sellele kehtestatud juurdepääsupiirangu ega ka selle tühistamise kohta.
Kui uskuda kapo hilisemaid põhjendusi koopia väljastamise kohta, ei ole Pihli kirja koopia avaldamises Langi poolt vastuolu kriminaalmenetluse seadustiku ega avaliku teabe seadusega.
Sellisel juhul aga esitas kapo 15. detsembril eksitavat infot selle kohta, mis alusel on kehtestatud Pihli kirjale juurdepääsupiirang – või kui hilisemasse seletusse suhtuda skeptiliselt, siis oli 15. detsembril antud vastus tol hetkel õige, ent avalduse käsitlemine kriminaalasja osana muutus järgmisel päeval.
Kogu kirja avaldamise loogika ongi lähtunud sellest, et minister Lang ei saanud selle koopiat mitte kui justiitsminister, Eesti Vabariigi ametiisik, vaid kui eraisik, kelle kohta oli esitatud kuriteokaebus.
«Kui isikud, kelle kaitseks on piirang kehtestatud – praegusel juhul isikud, kelle kohta on kuriteokaebus esitatud –, otsustavad seaduse kaitsest loobuda ning dokumendi avaldada, on see nende õigus. Ühtlasi kaotab sellisel juhul ka kehtivuse juurdepääsupiirang,» kinnitas kapo komissar Kahar.
«Omaenda isikuandmete avalikustamine ei ole seaduserikkumine, mida on kinnitanud ka riigiprokuratuur ning andmekaitse inspektsioon,» märkis komissar.