Kuigi EXPO näituse avamiseni on jäänud veidi rohkem kui kaks kuud, on eestlastel paviljon Hiinas Shanghais juba püsti ning praegu käib viimistlemine ja põrandate panek.
Eestlaste EXPO-karp avaldab hiinlastele muljet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paviljoni ehitamist alustasid hiinlased ja eestlased ühiselt selle aasta alguses.
«Aga kui hiinlastele antakse joonised kätte, ega nad siis kohe tegema hakka, läheb veidi aega,» rääkis eestlaste EXPO 2010 projekti «Savecity.org» üks eestvedajaid arhitekt Illimar Truverk. «Samas on Hiinas töölisi nii palju, et kui nad korraga objektile lasta, siis teevad paviljoni valmis nagu sipelgad,» lisas ta rõõmustades juurde.
Põrandapraod Eesti moodi
Ise nädala pärast Shanghaisse sõitev Truverk rääkis, et hiinlastelt on tulnud Eesti paviljoni kohta erinevaid arvamusi. «Meiega on rahul nii kogu Hiina kui ka EXPO seltskond. Ütlevad, et meiega on väga hea koostööd teha, sest oleme võimelised ka 16 tundi päevas töötama,» rääkis ta.
Truverk tõi näite heast koostööst, võrreldes naaberpaviljonide rahva soomlaste ja rootslastega. «Hiinlased on nendega hädas – niipea kui kell kuus kukub, kukuvad rootslastel pastakad käest ja nad kiirustavad õlut jooma,» ütles arhitekt.
Samas imestavat hiinlased praegu näiteks selle üle, et kui on käsil põrandate panek, siis miks eestlased nii koleda põranda teevad. Nimelt on Eesti üheks EXPO osaks ka taaskasutus ning ka põrand tuleb kasutatud laudadest, mida on eri pikkuses ja laiuses.
Kuskile tuleb näiteks vuuk vahele panna ja mõnesse kohta jääbki pragu. «Siis ma seletan neile, et pragu kuulubki mõnikord ehituse juurde, aga nemad ei saa sellest aru,» ütles Truverk.
Kui eestlased inimeste ja eestvedajatena on hiinlastele juba hästi meelde jäänud, siis soovivad Eesti expolased ise, et ka paviljon võimalikult palju silma jääks. «Aga nagu arhitektuuri puhul, loeb ka messil paviljoni asukoht, asukoht ja veel kord asukoht,» lisas ta juurde.
Viimasega võivad aga eestlased rahule jääda, sest kuigi Eesti tuhande ruutmeetri suurune paviljon on naabritega võrreldes väiksem, on Truverki sõnul meil asukohaga vedanud – paviljon asub täpselt Põhjala väljaku ääres Taani, Soome ja Rootsi paviljonide kõrval.
«Lätil ei ole üldse mingit paviljoni, see on rohkem tsirkuseatraktsioon,» iseloomustas arhitekt naljaga pooleks naabrite EXPO-ehitust.
Ka tänavuse projekti idee ehtida Eesti riigi ostetud EXPO plekk-karp Eesti rahvariiete mustrite ja värvidega läks naelapea pihta.
«Tabasime, jah, kümnesse, sest teised paviljonid on nii üli-üli- ja ülidisainitud, meie särame nende teiste kahvatute paviljonide vahel,» rõõmustas Truverk.
Eestlaste projekti puhul oli juba algselt mõeldud, et see jääbki pisut tahumatuks ja ei ole ülilihvitud. Eesti osalemise ja projekti maksumuseks on plaanitud 60 miljonit krooni.
Säästuaja kajastused
Rahvariietest inspireeritud värvid ja mustrid lootsid tegijad alguses riputada seinale kaltsuvaipadena – nii nagu eestlastele omane. Siis aga jäädi kahtlevale seisukohale, sest kaltsuvaip ei ole just kuigi ilmastikukindel.
Nimelt kestab EXPO näitus 1. maist kuni 31. oktoobrini ning kui sellel ajal ei riku vesi kaltsuvaipasid, tuhmuvad värvid päikese käes.
Nii läksid eestlased seda teed, et koovad seina erinevate värvidega reklaambännerid. Siis aga tuli probleem sellest, et EXPO päästeamet ei lubanud kõiki bännereid kasutada, sest nad ei suuda tagada selle seina tuleohutust.
«Nii et nüüd kasutame ainult ühte «kangast», millel on sertifikaat, ja see ei põle ega sütti,» selgitas Truverk.
Kuna tänavuseks EXPO teemaks on valitud «Parem linn, parem elu» ja tegu on ülemaailmse säästuajaga, siis on see teema leidnud kajastust ka eestlaste töös. Nagu öeldud, on kasutatud laudadest paviljoni põrand. Seal sees tervitavad külalisi rõõmsate ruietega 33 kaheksas värvis säästupõrsast, kes sümboliseerivadki säästlikku elustiili.
«Ja just 33, mitte 34 põrsast, sest number neli kõlab hiina keeles nagu eesti keeles surm,» ütles Truverk.
Põrsaste vahendusel soovivad Eesti expolased parandada linnades elukvaliteeti. Põrsa seljal asuvasse pilusse saavad inimesed panna oma soovi näiteks Keila või Saue või ükskõik millisele linnavalitsusele, et mänguväljakuid oleks rohkem.
«Inimestel endil on võimalus osaleda linnale antavas soovis,» selgitas arhitekt.
World EXPO 2010
• Toimub 1. maist kuni 31. oktoobrini 2010 Hiina Rahvavabariigis Shanghai linnas.
• Teemaks on «Parem linn, parem elu», millega juhitakse globaalse üldsuse tähelepanu kiire linnastumisega kaasnevatele probleemidele.
• Eesti projekti «Savecity.org» tegijad on Illimar Truverk, Andres Labi, Janno Roos, Ionel Lehari, kaasautoritena löövad kaasa Priit Hamer ja Kristian Paljasma.
• Näitusel osaleb 186 riiki ja 47 rahvusvahelist organisatsiooni, oodatakse ligi 70 miljonit külalist.
Allikas: PM