Stereotüübi järgi on eesti filoloog kampsunis malbe naesterahvas, aga nende seas on neidki, kes saadavad «ämblikud» mööda internetti sibama ja luuravad, mida inimesed näiteks postimees.ee lugude kommentaarides kirjutavad.
Kommentaariumide keel võib hakata muutma grammatikareegleid
13. märts 2010, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetoolis tegutseb väga kirju seltskond – majandusteadlased, matemaatikud, filoloogid ja informaatikud. Nende ühisosa on keeleteaduse suund nimega korpuslingvistika.
Korpuslingvistika analüüsib arvutiprogrammide abil tohutuid, sadadest või miljonitest sõnadest koosnevaid tekstikorpuseid, mida aina sagedamini võetakse internetist.
Nii näiteks leidis keeletehnoloogia teadur Heiki-Jaan Kaalep, et eesti keelt õppivates muulastes migreenihooge esile kutsunud mitmuse osastavat käänet kasutavad eestlased palju lihtsamalt kui seni reeglites kirja pandud. Ja kuna eesti kirjakeel on erinevalt näiteks prantsuse kirjakeelest lahutamatult seotud kõnekeele kujunemisega, tuleb tõenäoliselt lähiajal ka grammatika ses osas üle vaadata.
Värdasid või värdi
Praegune grammatika võimaldab käänata ühe sõna mitmuse osastavat kohati lausa kolmel moel. Võite ainult arvata, mida tähendab selline võimalusterohkus inimesele, kes õpib eesti keelt. Võtame näiteks sõna «muuseum» – seda võib mitmuses käänata nii «muuseume», «muuseumeid» kui «muuseumisid» (viimast küll enam reegliks ei peeta – N. N.). Tegelikult käänatakse sõna «muuseum» mitmuse osastavas aga juba ammu kui «muuseume».
Eriti huvitav sõna on muide «värd». «Õigekeelsussõnaraamatu järgi peaks seda mitmuse osastavas käänama «värdasid» või «värdi»,» kõneleb Kaalep. «Olete te kuulnud, et keegi nii ütleks? Kunagi tõepoolest oligi nii, aga tegelikult öeldakse reeglina «värde» ja väga üksikutel juhtudel ka «värdasid». Milleks seda vana asja tuupida?»
Siiamaani võib ilma viga tegemata kirjutada eesti keeles «klientisid» või «presidentisid», aga tegelikult neid enam nii ei kasutata. Nõnda ongi -sid-lõpp muutunud mitmuse osastava puhul kohati arhailiseks nähtuseks, mida enam ei kasutata.
Kaalep on osalenud ka arvutiprogrammidele eesti keele korrektorite tegemises ja tunnistab, et keeletehnoloogide tegevuspõld on nii suur ja lai, et pole näha otsa ega äärt. Johannes Aavik ärkaks surnuist üles, kui saaks teada, milliseid võimalusi eesti keele uurimiseks pakub nüüdisaegne internet. «Arvutid on olulised just seetõttu, et need loovad võimaluse uurida, millist keelt tegelikult kasutatakse,» räägib Kaalep.
«Väga mõnus on analüüsida arvutiprogrammide toel elektrooniliselt olemasolevat keelt.» Ei mingit memmekeste juures käimist ega pikki üleskirjutusi. «Meie eest on murde korjamine juba ära tehtud ja materjal käes,» lisab ta.
Ise ei pea lugema
Kaalep ei pea lugema, mida inimesed postimees.ee kommentaariumis kirjutavad. Selle teevad tema eest ära internetis ringi kolavad programmid, mis teevad ära ka esmase filtreerimistöö. «Üks programm korjab üles keelematerjali ja siis on teised programmid, mis selle materjali süstematiseerivad.»
Kaalepi hinnangul on tähelepanuväärne, et internetis kasutatav eesti keel erineb tavapärasest kirjakeelest. «Oluline ja huvitav ongi see, mille poolest see erineb,» selgitab ta. «Tahame teada, mis on see osa tavalisest kirjakeelest, mille internetis suhtlejad ebavajaliku või segavana kõrvale jätavad.»
Erandlikke sõnu, nagu näiteks «irw» (naer – N. N.), leidub netis Kaalepi kinnitusel tegelikult väga vähe. Ka suurem osa internetitekstides leiduvatest vigadest on Kaalepi sõnul huvitavad, sest üldjuhul ei ole need juhuslikud. «Saame teada, kuidas on inimese arvates õige öelda.»
Samas leiab Kaalep, et kommentaariumis leiduv jutt on tegelikult üldjuhul päris korralik kirjakeel. Mõnikord võib tervitav tekst olla släng, aga probleemi kirjeldus on juba puhtas kirjakeeles. «Inimene eeldab, et lugejad saavad kirjakeelsest jutust paremini aru – ta tahab esitada oma probleemi võimalikult selgelt ja arusaadavalt,» selgitab Kaalep.
Keel areneb
Nii kasutavad inimesed tegelikult mitmuse osastatavat:
• Kui ainsuse osastava lõpus on -t, siis mitmuse osastava moodustamiseks tuleb see asendada lõpuga -id.
• Selle reegli alla kuuluvad tüübid aasta, õpik, vaher, ase, liige, mõte, hammas, tütar.
• Kui ainsuse osastava lõpus on vokaal, siis mitmuse osastava moodustamiseks tuleb see asendada mingi muu vokaaliga.
• Selle reegli alla kuuluvad tüübid -kond, siil, seminar, ja õnnelik. Siia kuuluvad ka sagedamad sõnad tüüpidest saba, ribi, (nt huvi), sõda, sepp, laik, hing, padi.
• Kui reegli 1 või 2 järgi mitmuse osastavat moodustada ei saa (näiteks mingite häälduspiirangute tõttu), siis tuleb ainsuse osastava tüvele liita lõpp -sid.
• Lisaks leidub veel üle 60 mitmuse osastava erandi.
Allikas: Heiki-Jaan Kaalep, Tartu Ülikool