Kütuseralli piiril jätab Eesti riigi miljoniteta

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talveperioodil tuleb arvestada, et diisli hind langeb, kui üldse, visamalt kui bensiini hind.
Talveperioodil tuleb arvestada, et diisli hind langeb, kui üldse, visamalt kui bensiini hind. Foto: Reuters / Scanpix

Igapäevane kütuseralli Eesti ja Venemaa vahel jätab Eesti riigi miljonite maksukroonideta, kuid annab samas sissetuleku kütuseveoga tegelevatele ametlikult töötutele meestele.

Kuna Venemaal on kaks korda odavam kütus, siis voorivadki enamasti ühed ja samad inimesed autodega Venemaale kütuse järele ja sealt tagasi Eestisse, kus see kütus edasi müüakse. Seetõttu kiratsevad ka ametlikud tanklad Lõuna-Eestis, kuna Venemaalt suurte kütusepaakidega Volkswagen Passatitega toodud kütust müüakse isegi Tartus, vahendas ERR Uudised "Pealtnägijat".

MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse osakonna juhataja Toomas Raat tõi näite, et Luhamaa piiripunktis sõidab üle piiri ööpäevas umbes 300-350 sõiduautot ning neist üle poole või isegi kuni kaks kolmandikku tegeleb mitte turismiga, vaid sõidab odavama kauba järele.

Mahta Kütus AS juhatuse esimees Ennu Tammemägi ütles, et kuna aktsiis mullu detsembris tõusis, on naftabarreli hind maailmaturul tänaseks tõusnud üle 80 dollari, mis on viinud kütusehinna tanklates 17 kroonini. "Ja kui arvestada seda, et Venemaal maksab kütuseliiter kaheksa krooni või diisel näiteks ka alla kaheksa krooni, siis on see vahe ikkagi soliidne," nentis Tammemägi.

Tammemäe sõnul näitab mulluse jaanuari ja veebruari andmete võrdlemine tänavuse aasta esimese kahe kuuga, et Põlvamaal Eesti-Vene piiri ääres ametlikke tanklaid pidava Mahta Kütuse bensiinimüük on langenud 23 protsenti ja diisli osas 30 protsenti.

Kuigi piiriäärsed elanikud on alati Venemaal odava bensiini järel käinud, on tänaseks kütuseralli oma ajaloolistest piiridest ammu väljunud ning Luhamaal ootavad iga päev oma järjekorda sajad mehed kogu Lõuna-Eestist ja isegi Lätist.

"Eks ta jaguneb niimoodi, et kusagil 60 protsenti on eestlased või Eestimaal elavad venelased ja kusagil 40 protsenti on lätlased," nentis Raat.

Tammemäe sõnul võib praegu väita, et see kütus jõuab ka Tartu maakonda, rääkimata siis Võru, Valga ja Põlva maakonnast.

Tartu pensionär, kes eelmisel neljapäeval piirijärjekorras intervjuust "Pealtnägijale" keeldus, oli nõus siiski kaamera vaateväljast eemal rääkima. Tema sõnul sõidab ta iga kord Tartust Luhamaale ja tagasi kokku 204 kilomeetrit ning tema "töövahendi" ehk vana viienda seeria BMW paaki mahub 80 liitrit kütust.

Lisaks veetakse kütust vanade Audide ja USA autodega, kuigi popim kütuseveok on ikka universaalkerega Volkswagen Passat, mis maksab 10 000-20 000 krooni.

Raat tõdes, et sõiduautod võivad piiri ületada ja oma standardpaagis kütust sisse vedada.

"See kõik on legaalne tegevus. Seadus ütleb, et üle piiri tohib tuua aktsiisivabalt tootja poolt paigaldatud standardpaaki (tangitud kütust). Ja kui tootja ütleb, et selle standardpaagi maht on 70 liitrit, siis rohkem ta tuua ei tohi," märkis Raat.

Kütuseveoks piiriületust oodanud eakas mees rääkis, et Passatitel on paak 70 liitrit, kuid võib teha, et oleks 100-107 liitrit. "Veel parem, kui oleks gaasiauto. Petšoras (Petseris) gaas ei maksa ju midagi. Kilogramm on kolm krooni. Gaas on enda oma, aga bensiini saab kõik maha müüa," kinnitas mees.

Raat märkis, et kütusevedajad nimetavad ise oma tegevust tõsiseks tööks. "Muidugi on kahju tõelistest turistidest, kes ehk korra aastas on planeerinud endale turismireisi ja peavad lihtsalt neli-viis tundi seisma, aga piirijärjekorras on oodatud ka kaheksa, üheksa või kümme tundi," nentis Raat.

"Pealtnägija" märkis, et ehedad Passati-mehed käivad piirijärjekorras n-ö tööl iga päev. Nii on näiteks üks päevinäinud Audi ületanud 30 päeva jooksul piiri 33 korda ning skeem on alati sama - ühe kilomeetri kaugusel piirist asub tankla, sealt pannakse masin silmini kütust täis ja sõidetakse tagasi Eestisse.

Tammemäe kinnitusel üritatakse kütust turustada isegi nende ametlikes tanklates. "Viimasel ajal on tulnud signaalid, et püütakse kliente lausa meie tanklates. Tullakse kliendi juurde ja öeldakse: miks sa siit ostad, ma müün sulle palju odavamalt," rääkis Tammemägi.

Nagu üks järjekorras seisja reetis, teenib ta korra pealt 300 krooni, sest ostab Venemaalt kütust kaheksa krooni liiter ja müüb selle Tartus edasi 13 krooni liiter.

Kui võtta, et näiteks üks valge Passat käis kuu aja jooksul üle piiri 35 korda ja iga korra pealt sai juht vähemalt 300 krooni, siis teenis ta puhtalt kätte kokku 10 500 krooni. Arvestades, et iga päev käivad üle piiri kütuse järel näiteks 100 autot, teenivad nad halli äriga ühe kuu jooksul üle miljoni krooni. Ja see on juba must raha, millest riik ei teeni sentigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles