USA võimud esitasid teisipäeval üheteistkümnele inimesele süüdistuse miljonite ameeriklaste pangakaardiandmete varguses ja müümises, viiest riigist pärit süüdistatavate seas on ka Sillamäelt pärit Aleksandr Suvorov.
Eesti kodanik osales USA läbi aegade suurimas identiteedivarguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide föderaalprokuratuuri kinnitusel varastas rahvusvaheline jõuk USAs nelja aasta jooksul 41 miljoni krediit- ja deebetkaardi andmed, häkkides poekettide sidevõrkudesse ja muukides lihtsa tarkvara abil nende andmebaasid lahti, vahendas uudisteagentuur Reuters.
Skeem nägi võimude teatel välja selline: jõugu ninamees, Miamis elanud Albert Gonzalez sõitis koos sülearvutiga mööda Ühendriikide linnu ringi, üritades traadita interneti abil sisse tungida kaupluste arvutivõrkudesse.
Kaardiandmed müüdi maha
Õnnestumise korral kopeeriti sealt klientide varastatud pangakaardiandmed (kaardinumbrid, PIN-koodid ja muu info konto kohta) AP teatel Lätis ja Ukrainas asuvatesse serveritesse. Neist ühes leidsid uurijad enam kui 25 miljoni pangakaardi numbri, teises üle 16 miljoni numbri.
Seejärel müüs jõuk kaardiandmeid internetis tuhandete dollarite eest teistele kurjategijatele USAs ja Ida-Euroopas, ajalehe Miami Herald teatel ka Hiinas, Tais ja Filipiinidel. Nii andmeid ostnud tegelased kui jõuguliikmed ise «trükkisid» varastatud kaardiandmed seejärel tühjade kaartide magnetribadele ja võtsid pangaautomaatidest võõraste inimeste kontodelt korraga välja kümneid tuhandeid dollareid.
Kahju kümnetes miljonites
Ühendriikide justiitsministri Michael Mukasey sõnul on hetkel võimatu kokku arvutada kurjategijate poolt tarbijatele, kauplustele ja pankadele tekitatud kahju kogusuurust, ent ilmselt ulatub see kümnete miljonite dollariteni. USA võimude teatel oli tegemist suurima ja keerulisima identiteedivarguse juhtumiga, mis on eales riigis kohtusaali jõudnud.
Prokuratuuri sõnul polnud jõuguliikmed erilised arvutigeeniused, pigem oportunistid, kes, leides WiFi-signaali abil tehniliselt haavatava võrgu, paigaldasid neisse nn nuuskurprogramme (ingl k sniffer programs), mille abil hankisid häkkerid kaupluste sidevõrkudest klientide pangakaardiandmeid.
Üheteistkümne inimese seas, kellele süüdistus esitati, on kolm USA, kolm Ukraina, kaks Hiina, üks Eesti ja üks Valgevene kodanik. Ühe kahtlusaluse, keda praegu teatakse varjunime Delpiero all, päritolu pole teada.
Praegu on vahi all vaid kolm inimest: ninamees Gonzalez, Harkovist pärit ukrainlane Maksim «Maksik» Jastremski ja Sillamäelt pärit Aleksandr «JonnyHell» Suvorov.
Gonzalez vahistati mais New Yorgis ühe teise häkkimisjuhtumi raames. Nimelt töötas ta USA salateenistuse kasuks koputajana, kui võimud ühtäkki avastasid, et ta levitab juurdluse kohta käivat infot oma kaashäkkeritele, kusjuures vähemalt ühel juhul hoiatas ta kolleegi peatse vahistamise eest.
Jastremski vahistati mullu juulis Türgis puhkusel olles. Siiani on ta seal vahi all – Ankara võimud süüdistavad teda krediitkaardiandmete varguses, kirjutas ajaleht New York Times. USA on palunud tema väljaandmist.
Suvorov ootab väljaandmist
Saksa ajakiri Der Spiegel on kirjutanud, et USA salateenistus vahistas Eesti passiga Suvorovi 3. märtsil Maini-äärse Frankfurdi lennujaamas. Suvorov ootab hetkel Saksamaa vanglas väljaandmisprotseduuri lõppu.
Jastremski ja Suvorovi peamiseks tegevuseks oli süüdistuse järgi krediitkaardiandmete müümine. New York Timesi teatel usutakse Jastremski olevat «suurkuju varastatud krediitkaardiandmete rahvusvahelise müügi alal».
Tänavu mais esitasid USA föderaalprokurörid Jastremskile, Suvorovile ja Gonzalezele süüdistuse 27 süüasjas, mis puudutavad pettust ja identiteedivargust. Väidetavalt häkkisid nad näiteks sisse restoraniketi Dave & Buster’s kassasüsteemi ja varastasid sealt 5000 kliendi krediitkaardiandmed. Kahju tekitati selle teoga enam kui 600 000 dollari ulatuses.
Info selle kohta, kui palju jõuguliikmed pangakaartide abil raha teenida suutsid, pole senini täpselt teada. Miami Heraldi väitel teenis Jastremski kaardiandmete müügist üle 11 miljoni dollari. Gonzaleze varandus koosneb USA võimude andmetel 1,65 miljonist dollarist, elumajast Miamis ja sinisest 2006. aasta BMW sõiduautost.