Lõuna-Osseetiast sai Vene–Gruusia sõjatanner

Vene telekanali Pervõi Kanal kaader põlevast Gruusia tankist Tshinvalis. Foto: AFP / Scanpix

«Vene tankid tulevad,» teatas eile Gruusia president Mihhail Saakašvili rahvast hoiatades ja abi paludes. Riigipea kutsus õhtul üles taas vaherahule.

Kuigi teated purustustest ja inimkaotustest olid pehmelt öeldes vastukäivad, ei jätnud eilsed teated Gruusiast ja Lõuna-Osseetiast kahtlust, et Venemaa toetatavas separatistlikus piirkonnas on alanud tõsine vaenutegevus. Venelased teatasid oma vägede sisseviimisest, grusiinid omakorda separatistliku Lõuna-Osseetia enda kontrolli alla saamisest.

Gruusia võimude teatel kaotasid nad kokku 30 meest. Vene lennukid pommitasid eile lisaks kokkupõrgetele Lõuna-Osseetias ka Gori linna ja selle ümbruskonda Gruusias, kus asub oluline sõjaväebaas. Lisaks sai Marneuli sõjaväelennuvälja pommitamisel surma kolm inimes. Lõhkekehad langesid veel mitmele sõjaväebaasile, teatas Gruusia siseministeerium.

Mõlemalt poolelt anti teada ka vastaste sõjalennukite hävitamisest.

Vene poole süüdistuse järgi rünnati konflikti alguses Lõuna-Osseetias Gruusia poole pealt vene rahuvalvureid, kellest hukkus koguni kümme. Gruusia separatistliku Lõuna-Osseetia liider Eduard Kokoitõ teatas reedel aga, et piirkonnas puhkenud lahingutes Lõuna-Osseetia pealinnas Tshinvalis on surma saanud sajad tsiviilelanikud, edastas Vene agentuur Interfax. Kokku olevat konfliktis ohvreid üle tuhande.

Tulipunktiks kujuneski eile Lõuna-Osseetia pealinn Tshinvali, mille päeva jooksul olid väidetavalt endale vallutanud Gruusia väed. Päeva peale jõudsid sinna Vene meedia teatel ka Venemaa tankid ning olevat saanud pärast tugevat tulevahetust poole linnast enda kätte. Gruusia pool neid teateid aga õhtuks ei kinnitanud.

Kaitseuuringute keskuse analüütiku Kaarel Kaasi sõnul on raske ennustada, millal kokkupõrge lõppeda võiks. «Esialgseid uudiseid vaadates tundub, et Venemaale tuli grusiinide vägede viimine Lõuna-Osseetiasse üllatusena,» kommenteeris ta.

Pöördumatu sõjaolukord tekkis piirkonnas üleeile õhtul, kui alles päeval sõlmitud vaherahu katkes. Grusiinid pidid endi väitel vastama Lõuna-Osseetia rünnakutele, mis tõid suuri kaotusi. Saakašvili kutsus eile telekanalis CNN üles taas vaherahu kehtestama.

Olukorda Gruusia agressioonina kujutav Venemaa kinnitas, et saadab vahepeal Gruusia keskvõimu kätte tagasi langenud Lõuna-Osseetiasse väed oma kodanikke kaitsma. Vajadust Venemaa passi omanikke toetada ja langenute eest kätte maksta kinnitasid nii president Dmitri Medvedev kui peaminister Vladimir Putin.

Kuigi Thbilisi tänavad jäid ka eile rahulikuks ja inimesed käisid ehk autodest tavapärasest tühjematel tänavatel tööl nagu igal teiselgi päeval, oli sõja aimdus Gruusias õhus juba mitu päeva. Eile kuulutas Saakašvili riigis välja ka üldmobilisatsiooni ning alustas ka oma Iraagis asuva 2000-pealise väekontingendi tagasi kutsumist.

Analüütik Vladimir Socori sõnul oli konflikti paraku oodata, sest Venemaal on augustis varemgi õnnestunud Kaukaasias kokkupõrkeid provotseerida. Võimalik on olukorra teravtumine ka Abhaasias.

Põhjuseks on see, et siis on Euroopa Liidu ametnikkond puhkusel,» kirjutas Socor. Kaasi sõnul oleks parim lahendus kahtlemata see, kui konflikt rahvusvahelise abiga kiirelt lõpeks.

Gruusia ja Venemaa suhted on separatistlike regioonide tõttu juba pikka aega pingelised

• Vaidlused Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pärast on pingestanud Gruusia ja Venemaa suhteid juba ligi kakskümmend aastat.

• Relvakokkupõrked puhkesid Gruusia ja Lõuna-Osseetia vahel 1990. aastate algul, kui piirkond kuulutas end iseseisvaks.

• 1992. aastal sõlmisid Venemaa, Gruusia ja Lõuna-Osseetia relvarahu ja leppisid kokku ühiste rahuvalvejõudude paigutamises piirkonda.

• Rahutused sellega ei lõppenud. Möödunud aastal lõppesid tulemuseta osapoolte läbirääkimised Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vahendusel.

• Moskva on püüdnud tuua tülis mängu ka vajaduse kaitsta oma kodanike julgeolekut. Lõuna-Osseetias elab umbkaudu 70 000 inimest, kellest suurel osal on Vene kodakondsus. Venemaa on oma passe Lõuna-Osseetias vabalt välja andnud hoolimata sellest, et see on rahvusvaheliste reeglitega vastuolus.

• Lõuna-Osseetia ei ole loobunud iseseisvusest, ehkki ükski välisriik seda ei tunnusta. Piirkonnal on muu hulgas oma põhiseadus ja president.

Gruusia vägede sekkumiseni viinud sündmused Lõuna-Osseetias

• 1. augustil 2008 kell 8 hommikul said kuus gruusia politseinikku pommirünnakus Lõuna-Osseetias raskelt vigastada.

• 2. augustil said Gruusia külades Lõuna-Osseetias automaaditules vigastada kuus tsiviilisikut ja üks politseinik.

• 3. augustil teatas Lõuna-Osseetia separatistlik valitsus rohkem kui 500 inimese evakueerimisest. Vene meedia alustas agressiivset kampaaniat Gruusia vastu.

• 6. augusti õhtul alustasid separatistid Gruusia külade tulistamist Lõuna-Osseetias. Gruusia võimud tulistasid tagasi. Mõlemal poolel oli vigastatuid. Katsed Lõuna-Osseetiaga läbirääkimisi alustada kukkusid läbi.

• 7. august. Öösel ja hommikul tulistati Osseetia küladest Gruusia rahuvalvajaid ja võimuesindajaid, kes vastasid omapoolse tulega. Jätkus Gruusia külade tulistamine. Gruusia teatas ühepoolsest vaherahust, millest hoolimata jätkasid separatistid tulistamist ja hävitasid ühe küla. Oli mitmeid hukkunuid.

• 8. augusti öösel kell 00.45 andis Gruusia valitsus välja teate, kus kinnitas, et oli sunnitud oma väed Lõuna-Osseetiasse viima, et olukord maha

rahustada.
Allikad: BNS/AFP/Gruusia valitsus