Riigikaitsekomisjon saatis järgmiseks nädalaks riigikogu ette teisele lugemisele relvaseadust muutva eelnõu, mis lubaks tääknoad piiramata tsiviilkäibesse.
Riigikogu arutab tääknugade lubamist tsiviilkäibesse
31. mai 2010, 21:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu tuleb riigikogus arutlusele järgmise nädala kolmapäeval ning kui selle teine lugemine lõpetatakse, peaks seadusemuudatus lõpphääletusele jõudma 16. juunil.
Kui algselt oleks eelnõu käsitlenud vaid enne 1946. aastat toodetud tääknugasid, siis nüüd toetas komisjon viie riigikogu liikme ettepanekut lubada piiramata tsiviilkäibesse ka hiljem toodetud noad.
Reformierakondlased Helmer Jõgi ja Igor Gräzin, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Erki Nool, roheliste fraktsiooni kuuluv Mart Jüssi ja keskerakondlane Aivar Riisalu märkisid muudatusettepanekut tehes, et tääknuga jääb oma olemuselt tääknoaks ka pärast lukustuse eemaldamist, mil see loetakse tavaliseks noaks, ning seetõttu ei ole ka teiste tääknugade tsiviilkäibes keelustamine otstarbekas.
Eelnõule esitas muudatusettepaneku ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kes soovis eraisikutel enese ja vara kaitseks relva soetamise, omamise ja valdamise keelata. Kaitsekomisjonis ei leidnud saadikurühma muudatusettepanek siiski toetust.
Ettepanekut põhjendasid sotsiaaldemokraadid seisukohaga, et relva omamine enda ja vara kaitseks ei suurenda turvalisust, vaid tekitab oluliselt suurema riski nii inimesele endale kui tema lähedastele. Nende sõnul on kodanike turvalisuse tagamine riigi ja omavalitsuse ülesanne.
Relvaseadust muutva eelnõu algatas riigikaitsekomisjon märtsi lõpus nelja riigikogu liikme - reformierakondlaste Igor Gräzini ja Raivo Järvi, IRL-i kuuluva Mart Nuti ning keskerakondlase Toivo Tootseni - ettepanekul.
Eestis on tääknoad tsiviilkäibes keelatud külmrelvade nimekirjas alates eelmise aasta algusest. Praegu tuleb tääknoa omamiseks või kollektsioneerimiseks sooritada relva tundmise eksam ning saada kollektsioneerimis- ja soetamisluba. Ka siis ei ole eraisikul võimalik teistest riikidest tääknuga Eestisse tuua, sest seda saab teha vaid juriidiline isik strateegilise kauba sisseveo loaga.
Samas on tääknoa omamine eelnõu seletuskirja kohaselt Eestis üsna levinud. Teise maailmasõja aegse Saksa vintpüssi Mauser K98 või K98/k soonega tääknuga, mida toodeti kuni aastani 1945, oli ja on ilmselt jätkuvalt kasutuses mitmetes talumajapidamistes nii loomade tapuks kui ka tööriistana. Samuti on tääknoad levinud kollektsioneerimise objektid.
Tääknoal on lõikeserv ja seega pole see seletuskirja kohaselt monofunktsionaalne nagu torketääk, mida saab kasutada ainult inimese torkamiseks. «Seetõttu on põhimõtteliselt väär võrdsustada tääknuga ja torketääki, mis on juba tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks tunnistatud,» märksid eelnõu autorid.
Praegu on seaduse kohaselt piiramata tsiviilkäibega relvadeks gaasipihusti, kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv, jahinuga ja -puss, allveenuga, spordiotstarbeline vehklemisrelv, ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv, näiteks mõõk, pistoda ja rapiir või selle koopia, kuni 75-kilogrammise tõmbejõuga amb, kuni 45-kilogrammise tõmbejõuga sportvibu ning allveerelv.