Pankade esialgne «jah» muutub sageli «eiks»

Kaire Uusen
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Siim Tarvis on oma töös kogenud, et pankade tingimuste karmistumisel on kannatajateks just noored inimesed.
Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Siim Tarvis on oma töös kogenud, et pankade tingimuste karmistumisel on kannatajateks just noored inimesed. Foto: Toomas Huik

Tartus elav pere hõõrus kevadel rõõmust käsi, sest pangast saadud esialgse lubaduse järgi võinuks nad saada majaostuks koguni kaks miljonit krooni laenu. Kuid rõõmustati liiga vara.


Kui tulevane kodu sai Tartu uues eramurajoonis välja valitud ja panga nõutud hindamine ära tellitud, selgus, et soovitud ulatuses laenu ikka ei saa. Põhjus lihtne: tagatiseks mõeldud praeguse eluaseme väärtus on langenud ja võib panga arvates veelgi langeda.


Nüüd elab pere vanas kitsaks jäänud kodus edasi ja on pettunud. Nii selles, et pank algul laenu lubas, kui ka selles, et hindamiseks tehtud kulutused osutusid mõttetuks. Oma nime ei julge pereisa aga avaldada, sest äkki ei saa ta seejärel enam kunagi laenu.


Sarnane juhtum oli ka Tallinna noormehel, kes teatas maaklerile, et käis paar kuud varem pangas ja sai kindla jah-sõna laenu saamiseks. Selleks ajaks, kui maakler aitas laenule vastava korteri välja valida, oli pank tingimusi muutnud.


Esialgselt lubatud laenusumma oli paari kuuga kahanenud mitmesaja tuhande krooni võrra. Noormees jäi korterist ilma, sest omanik keeldus nii suures ulatuses hinda langetamast.


Tartus elav noor naine ei saanud ega saanud pangalt laenule positiivset kinnitust, kuigi pank oli seda lubanud. Aeg läks ja korterimüüja pidas plaani juba teise ostjaga kaupa teha. Eile selgus, et panga viivituse üheks põhjuseks oli laenusoovija töökohavahetus.


Nimelt ootas pank tööandjalt garantiikirja, kas laenuvõtja ikka tööle võetakse ja nõutud palka saab. Ootamisest väsinud ja teadmatuses naine sai lõpuks laenusumma kätte.


Seda, et potentsiaalne kinnisvaraostja arvab, et saab laenu, aga kokkuvõttes siiski ei saa, näevad Eesti maaklerid üha tihedamini.


«Selliseid juhtumeid on viimase poole aasta jooksul väga palju,» nentis Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajev.


Ühtlasi levib maaklerite seas praeguse kinnisvaraturu tunnuslause – «Kui enne olid ostjad närvilised, siis nüüd müüjad.» Kui pank venitab laenuandmisega, haaravad müüjad kinnisvarahindade kukkumise hirmus kohe teistest huvilistest kui õlekõrtest kinni.


«Kuna lõpliku laenuotsuse teeb pangas ikkagi laenukomitee, siis paraku ei saa ükski osapool enne otsuse langetamist arvestada positiivse laenuotsusega,» lisas Daljajev.

Tema sõnul saab laenusaamise perioodi pikkuse venimist kommenteerida vaid pank.
Põhjuseid, miks laenutaotlejale algul lootust ja lõpuks eitav vastus antakse, on pankade sõnul aga mitmeid.


Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe tunnistas, et kui klient pöördub panka sooviga laenu saada, siis esialgne laenuvõime, tema sissetulekud ja olemasolevad kohustused tehakse kindlaks suulise info alusel.


«Esmane laenunõustamine võib toimuda telefoni teel, samuti ei küsita klientidelt esimesel kohtumisel pangakonto väljavõtet kliendi sissetulekute kinnituseks,» selgitas Mäe.
Nii võidakse jätta pangale parem mulje, sest ei räägita, et mõnest teisest pangast on juba võetud mõni liising, kolmandast krediitkaart. Isegi üks SMS-laen võib muuta inimese mitmeks aastaks panga silmis nullkliendiks.


Mäe sõnul peab aga klient konkreetse pakkumise saamiseks sissetulekud ja olemasolevad kohustused ära tõestama. «Nüüd võibki selguda, et vastupidiselt esialgsele pangale antud infole on kliendil rohkem kohustusi,» selgitas Mäe.


Panga eitava otsuse põhjuseks võib Mäe sõnul olla ka ebakorrektne maksekäitumine olemasolevate laenukohustuste täitmisel. «Et sellist ebameeldivat olukorda ja kulutusi vältida, soovitame kohe esimesel laenunõustamisel ausalt oma olemasolevad kohustused välja tuua.»


Kuid põhjus võib olla ka ostetavas või tagatiseks olevas kinnisvaras. SEBi eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas tunnistas, et nn laenuvõimelisuse kontrolli hetkel puudub pangal info soetatava objekti kohta.


«Eitav vastus võibki tulla pärast kogu projekti kohta tervikpildi saamist – eriti, kui tegemist on ehitusprojektiga,» tõdes Messimas.

Näiteks võib kliendi maksevõime lubada võtta 30 aastaks miljon krooni laenu. «Klient leiab ehitusjärgus objekti ja tuleb selle edasiehitamiseks esialgu ühte miljonit küsima. Kuna pank näeb, et see summa ei ole piisav objekti valmimiseks, kliendi maksevõime aga laenu suurendamist ei kannataks, ongi vastus selle projekti osas eitav,» selgitas ta.


Või teine näide. Näiteks soovib klient osta objekti, mille müügihind on hindamisakti alusel kõrgem kui turuväärtus. «Pank võtab finantseerimisel, sh tagatise väärtusena, aluseks aga turuhinna. Jällegi, kliendi poolt soovitule tuleb eitav vastus,» tõdes Messimas.


Probleeme tekib Messimase sõnul ka juhul, kui kinnistu, mida osta soovitakse, ei ole elamumaa või seal puudub ehitusluba, detailplaneering jne.


Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Aet Altrofi sõnul saabki klient tegeliku laenuotsuse mitte üldise info põhjal, vaid alles siis, kui pangal on selge ülevaade kliendi maksevõimest ja tagatiseks olevast kinnisvarast.


«Küll anname soovi korral enne taotluse esitamist infot näiteks kliendi palgale vastava maksimaalse võimaliku laenusumma suuruse kohta,» märkis Altroff.

Pankade laenuotsus venib valdavalt kahel põhjusel 

Maaklerite kogemus näitab, et just viimasel poolaastal on laenu saamine muutunud oluliselt raskemaks. «Selgeteks kannatajateks on pigem nooremad inimesed,» sõnas Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna eluruumide konsultant Siim Tarvis.


Tarvis tunnistas, et pankade laenuotsus jääb vähemalt Uus Maa Kinnisvarabüroo kogemusel venima valdavalt kahel põhjusel.


«Esiteks, inimesed ei anna pangale kohe täielikku infot oma eelnevatest kohustustest ja väljaminekutest, mistõttu pangad teevad järelepärimisi ning otsivad vajalikku infot,» märkis Tarvis.

«Teiseks on tulnud ette seda, et klient on käinud pangas oma laenuvõimalustest rääkimas umbes 3–4 kuud tagasi,» viitas Tarvis sellele, et ei arvestata kiiresti muutuva kinnisvaraturu olukorraga.


«Nüüd, kui konkreetne kinnisvara välja valitud, on panga nõuded ja tingimused muutunud, mistõttu ei saada soovitud summat.» (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles