/nginx/o/2008/08/21/67408t1h5a37.jpg)
Iga päev liigub linnas keskmiselt 270 bussi,
62 trammi ja 85 trolli. Et neid säästlikumalt ja paremini sõitma panna, tellis linn vastava majandusanalüüsi.
Linn uurib enam kui 700 000 krooni eest jälle ühistranspordi tõhusust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigihanke korras firmalt Ernst& Young Baltic tellitud analüüs läheb maksma 700 920 krooni.
«Töö üks eesmärk on selgitada eeskätt võrdluste kaudu teenuse kulupõhise rahastamise tase erinevate veoliikide osas.
Selle põhjal saame välja töötada ja sõlmida veofirmadega pikaajalise avaliku teenuse lepingud,» ütles abilinnapea Jaanus Mutli, kes on Tallinna Autobussikoondise (TAK) nõukogu esimees ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise (TTTK) nõukogu liige.
Transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on lepingu sõlmimisel oluline teada, milline on vedaja jaoks õiglane hind. «Uuringust saame teada, kas nende soovitud hind on kulupõhine või virisevad nad rahanappuse pärast asjatult. Transpordiamet kui teenuslepingu sõlmija peab olema kindel, et keegi kellelgi nahka üle kõrvade ei tõmba,» sõnas Harjo.
Mitukümmend miljonit säästu
Transpordiameti vanemökonomisti Mart Moosuse väitel näitasid juba analüüsi esimesed vahekokkuvõtted, et linna ühistranspordis on teoreetiliselt võimalik säästa 30–40 miljonit krooni aastas, mis on 5-6 protsenti kogu mahust.
«Võtame või ühise dispetšteenistuse. Praegu on see bussidel, trollidel ja trammidel eraldi. No ja nii sõidavadki buss ja troll pooltühjalt teineteise sabas, aga samas tuleb nende järel jälle pikem vahe,» kirjeldas Moosus pilti ühissõiduki kasutaja seisukohast. Siiski kulub tema hinnangul veel aastaid ajani, mil dispetšer jälgib ja juhib arvuti kaudu kõigi ühissõidukite liikumist.
Mutli arvates tuleb üldisest majanduskeskkonna halvenemisest lähtudes üle vaadata, kas senisel kujul jätkamine on otstarbekas ja missugused oleksid alternatiivid. Analüüsi tegijad peaksid pakkuma välja võimalusi, kuidas veondusettevõtete töö efektiivsemaks muuta.
Mutli lükkas ümber kuulujutu, nagu tahetaks analüüsiga näidata, et TAK töötab efektiivsemalt kui TTTK ja seega tuleks viimane TAKiga liita.
«Analüüsi teeb erapooletu firma ja selle eesmärk ei ole kumbagi ettevõtet halvas valguses näidata, pigem tahame koos ettevõtete juhtkonnaga töötada välja lahendused firmade arendamiseks,» sõnas ta, mööndes, et ettevõtete liitmine on üks, aga mitte ainus võimalik lahendus, mida läbiviidavas analüüsis käsitletakse.
Abilinnapea kinnitas, et analüüsi põhjal tehtavad järeldused ja ettepanekud esitatakse veofirmade omanikule ehk Tallinna linnale, kes teeb edasised otsused.
Midagi tuleb ette võtta
Mutli hinnangul on Ernst&Young Balticul analüüsimiseks vajalikud kogemused, sest just sellelt firmalt on linn aastaid ostnud audiitor- ja nõustamisteenuseid. 2005. aastal tasus ettevõtlusamet firmale 324 500 krooni TAKi ja TTTK tegevuse efektiivsuse analüüsi eest – tookord oli eesmärk selgitada, kas kahe firma ühendamine annab majanduslikult positiivse tulemuse.
«Kolme aasta eest analüüsiti firmade liitmise eeliseid ja puudusi teoreetiliselt. Siis peeti vajalikuks jätkata vanaviisi, kuid ei välistatud liitumist tulevikus. Praeguseks on firmade raamatupidamislik kahjum suurenenud ja linn peab midagi ette võtma,» ütles ettevõtlusameti linna äriühingute järelevalve osakonna juhataja Vello Ervin.