Homme avatakse Tartus külastajatele linna uusim ja suurim meelelahutus- ja vaba aja keskus Tasku, mis sai nime kõrval asuva Plasku tornmaja järgi. Plasku ja tasku sobivad ju teadagi kokku.
Tartu Tasku suutis esmakülastajaid üllatada
27. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurikriitik Margus Kiisi huvitab Taskus kõige rohkem kino ja raamatupood. Tartu abilinnapead Jüri Sasi huvitab, et linnavalitsus uue hoone eest taas kord sõimata ei saaks. Sisekujundaja Martti Ruusi huvitab teadagi sisekujundus.
Postimehe ärgitusel kogunesid nimetatud tegelased eile Tasku juurde, et alustada poolteise tunni pikkust hängimist. Tutvumist juhatas Tasku omanikfirma Estiko juht Ain Tammvere.
Kohe peasissekäigu juures märgib Sasi, et sissepääs on ilus ja suursugune. «Mind natuke häirivad need tsementpostid, mis võiks olla ära puhastatud või... näete, seal on üks parandatud koht,» räägib Sasi. «Kui kõik muu on värvitud, siis torkavad postid kontrastselt silma.»
Põrandakate on kunstkivi, mis on Ruusi sõnul päris kallis materjal. Etteruttavalt võib öelda, et odavat muljet Tasku igal juhul kellelegi ei jäta.
Kiisi kaupluste osa üldse ei huvita, sest ta ei ole brändirõivaste gurmaan. Ootab kannatlikult «kinovärki». Ruus teab öelda, et Reservedi poest saab odavalt velveteid, mille taskupõhjad maru ruttu katki lähevad.
Ilusam kui kaubamaja
Fuajee kõrgemas osas, kust läheb üles keerdtrepp ja veel mitte töötav veekardin, teeb Kiis kriitiku kohta mõneti üllatava avalduse. «Minu meelest on see lihtsalt ilus ja näeb tunduvalt parem välja kui see kaubamaja,» märgib ta. «Siin on näha ikka natuke disaini.»
Estiko projektijuhi Erik Pallase sõnul on maja ühes tiivas asuvas Rehepapi buffet’-restoranis ka laste mängunurk Eesti esimese siseruumis asuva liivakastiga.
Alumisele korrusele mahub veel antiiksete sammastega palistatud pikk koridor, mida Kiis peab pisut ülepingutatuks. Ruus koputab sambaid ja Tammvere täpsustab, et need toodi Inglismaalt. «Mälestused Moskva metroost tulevad meelde,» muigab Ruus.
Selgub, et koridori otsas asuv Scotland Yardi nimeline suurpubi avatakse alles
1. novembril.
Lifti tuleb kaua oodata, sest need on tavatult tõtakaid töömehi täis. Teisel korrusel elavneb kogu seltskond silmanähtavalt. Rahva Raamatu kaupluse sisekujundus on kõike muud kui tavaline. Selline tumeroheline, millesse tikitud siin-seal erkpunast.
Kauplusel on rõdu ja palju istumiskohti, kus raamatuid sirvida. «Väga hea. Mul on raamatupoodides seni alati probleem, et pole kuhugi maha istuda,» kiidab Kiis.
Raamatupoe juurde käib ka kohvik. «Nad on tahtnud teha siia midagi planetaariumitaolist,» selgitab Pallase. Tammvere lisab, et Rahva Raamatusse tuleb lisaks kahele akvaariumile mingisugune sisalik.
Ruus ütleb, et raamatupood tundub päris futu. «Võimas,» lisab Sasi. Samale korrusele mahub veel üks ports poode.
Teist korda tabab ekskursante Taskus ohhoo-emotsioon siis, kui nad satuvad bussijaama peale ehitatud Rehepapi buffet’-restorani. Tsementseina pikivad pudelid, mille tagant kumab valgus. Keset ruumi on kaks hiigelmuna, mille sees on WCd. Üks sein on aga sootuks vanade kastilaudadega kaetud.
Ruus arvab, et viis aastat tagasi poleks sisekujundaja suutnud Eesti ettevõtjatele sellist kastilaudadest seina maha müüa. Ajad on muutunud. «See pudelisein, tualetid ja puidukasutus annavad Rehepapile mingi kordumatu fiilingu,» leiab ta.
Sasi paistab samal ajal olevat pisut ehmatanud. «Jätab kuidagi imeliku mulje. Kuidagi veider on see siin,» poetab ta.
Kiiktoolid kinos
Neljanda korruse viie kinosaali eeskojas hoomab juba praegu kerget popkornilõhna. Lisaks on seal kaks üksteise otsa laotud restorani, ühes Itaalia ja teises Jaapani köök. Kinopileteid saab osta pangakaardiga spetsiaalsest puuteekraaniga automaadist, aga ka sularaha eest või SMSiga.
Mänguautomaatide saal on samuti olemas ja Kiisile toob see meelde 1980. aastad. «Popkultuuri juurde kuulub idee automaadi taga istuvast teismelisest. Päris vanaaegne värk,» kostab ta.
Mööda hämaraid koridore kulgevat teed kinosaalidesse palistab kollaste tähtedega Miki Hiire vaip. Ruusi sõnul on teismelistele sellel korrusel nii palju püüniseid, et raha juurdehankimiseks kuluks ära ka üks kiirlaenu lett.
Kinosaalide puhul tunneb Tammvere uhkust eriliste pehmete toolide üle, milles saab natuke kiikuda. Need olevat esimesed mitte ainult Baltikumis, vaid ka Põhjamaades. Loomulikult on tooli käetoes kohad Coca-Cola topsi tarbeks.
Küsimusele, ega mehed ehk vana bussijaama taga ei igatse, leiab Kiis, et igatseb küll. Sasi mitte. Ruus aga märgib, et ei mäletagi enam, et kunagi oli selle koha peal bussijaam.
Tasku arvudes
• Hoonekompleksis töötab üle
500 inimese
• Taskus ja Dorpati hotellis on kokku 273 WCd
• Tasku läks maksma ca miljard krooni
• Taskus on 42 000 ruutmeetrit üldpinda
• Kokku on 521 ruumi, millel on
12 eri funktsiooni
• Juhtmeid on umbes 800 kilomeetri jagu
• Hoone kõrgeim punkt on 23,8 meetri kõrgusel
• Ehitusalune pind on 12 711 ruutmeetrit
• Keskuse väikseima poe müügipind on 36 ruutmeetrit ja suurimal 1150 ruutmeetrit
• Taskus asub viie saaliga Cinamoni kobarkino
• Hoones ja selle juures on üle
500 parkimiskoha
Allikas: Estiko, PM