Boroditš: mina end Ligi sõnadest puudutatuna ei tunne

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deniss Boroditš.
Deniss Boroditš. Foto: Peeter Langovits

Reformierakonna Ida-Virumaa piirkonna juht Deniss Boroditš usub, et teistes Lääne-Euroopa riikides oleks Jürgen Ligi sõnavõtt kindlasti lubamatu, kuid lisab, et tema end sellest puudutatuna ei tunne. «Ma ei tahaks olla praegu Taavi Rõivase nahas,» ütles Boroditš.

«Au sellised kommentaarid ei tee kindlasti, aga mind on vanemad õpetanud, et alati tuleb üle olla ja osata andestada. Kas mina tunnen end puudutatuna? Ei tunne, sest ma olen uhke oma juurte üle, Valgevene juurte üle. Ma olen Eesti kodanik, aga see, kes ma olen, on suures osas tänu oma vanematele ja juurtele,» rääkis Deniss Boroditš Jürgen Ligi kommentaarist Jevgeni Ossinovski kohta. «See võis teisi puudutada, aga ma arvan, et tuleb üle olla,» lisas Boroditš.

Ta nentis, et Lääne-Euroopa riikides, mille väärtuseid me jagame ja kuhu püüdleme, on sellised väljendid lubamatud. «See on ebaõnnestunud väljend ja sellest võiksid kõrged riigimehed hoiduda.»

Kas Ligi peaks tagasi astuma? «See sõltub, kuidas minister ise tunneb. Teine asi on, et see on terve valitsuse küsimus, mille moodustas Taavi Rõivas märtsis. Ma ei taha olla praegu Taavi Rõivase nahas,» ütles Deniss Boroditš.

Ta lisas, et kindlasti on ka näiteks vene kogukonna reaktsioon Ligi sõnade suhtes erinev, kuid kindel on, et see puudutab inimesi ja kedagi külmaks ei jäta.

«Ma loodan, et see ei võimendu, sest minister on palunud vabandust ja ma loodan, et ta ei tahtnud vaenu õhutada, meie riigis seda vaja kellelgi ei ole,» lisas Boroditš.

Küll aga usub ta, et nooremat põlvkonda ei saa selles süüdistada, et nad ei mäleta elu NSV liidu koosseisus, sest nad ei saagi seda mäletada.

«Nii nagu see põlvkond, kes elas üle Teise maailmasõja, saab ette heita, et inimesed, kes sündisid hiljem, ei tea ega mäleta, mida nemad üle elasid,» nentis Boroditš, kuid lisas siis, et ajaloost tuleb õppida.

«Mina ka ei arva, et meie noore riigina saame võrrelda end nende riikidega, kes on end üles ehitanud sadu aastaid või rohkemgi, aga tänapäeva inimene mõtleb väga praktiliselt ja ma ei saa ka inimestele süüks panna, et otsides paremat elu ja kogemusi, nad lähevad tööle välismaale. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas väga tavapärane.»

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit  «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal vabandas ta oma emotsionaalse sõnumi pärast.

«Ma ei kartnud tol hetkel avaliku tähelepanu mis oli ettevaatamatu. See oli mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid ajaolusid,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti jaoks suur probleem see, et lühema kogemusega inimesed ei taju arengut, mille Eesti on läbi teinud. «Eesti reaalsissetulekud on kolmekordselt edenenud 20 aasta jooksul. Aga me ei ole veel üle mere jõudnud. Igas debatis, mistahes väikse teemal või riigieelarve teemal viiakse jutt sellele, et eelmine valitsus on süüdi selles, et me pole veel üle mere jõudnud,» rääkis Ligi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles