Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liidu liidri Mart Laari sõnul on juba praegu selge, et Keskerakonna esimehest Edgar Savisaarest pärast järgmise aasta üldvalimisi peaministrit ei saa.
Isamaa ja Res Publica Liidu liidri Mart Laari sõnul on juba praegu selge, et Keskerakonna esimehest Edgar Savisaarest pärast järgmise aasta üldvalimisi peaministrit ei saa. Foto: Artur Sadovski

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar leiab, et Andrus Ansipi kabinet on püsinud stabiilselt suuresti seepärast, et Keskerakonnal kukkus läbi katse veenda IRLi valitsust lammutama.
 


Tõnis Lukase avaldus väljasuremise strateegia kooliprogrammi mittelülitamisest tekitas hulgaliselt vastukaja. Kuidas erakonna esimehena näete, oli see kiiduväärt samm, millega minister Lukas kinnitas konservatiivsele valijale: «IRL on jätkuvalt teie erakond»? Või väärib ta laitust, kuna teatud vähemused tundsid end solvatuna?
IRLi esiletõstmine seoses selle teemaga tuli meile endile veidi üllatusena. Tegemist ei ole küll mingi poliitilise propaganda või kampaaniaga. Tõnis Lukas rääkis seda, mida ta asjast arvab. Kui poliitik, kes räägib seda, mida mõtleb, väärib laitust, siis me elaksime kummalises ühiskonnas.

On tulnud ka avaldusi, et minister peaks tagasi astuma.
Vaat seda nimetatakse juba poliitikaks või politikaanluseks. Tõnis Lukas on teinud haridusministrina väga head tööd ja kui keegi soovib siin alustada valimiskampaaniat, siis meil on oma maailmavaade ka olemas, ega me sellest kusagile ei kaldu.

Veidi üllatav küll oleks, kui samasooliste kooselu reguleerimisest kujuneks mastaapne valimisteema?
Ma ka eriti ei usu seda. Eesti avalikkus saab piisavalt hästi aru sellest, mis on kusagilt ettesöödetud küsimused ning mis asjad on riigile ja rahvale tõesti olulised. Ning neid viimaseid küsimusi meil jätkub.

Oli see Reformierakonna salakaval manööver, läbi justiitsministeeriumi lükata IRL esiplaanile?
Oleks ju saanud rahulikult vastavat eelnõu valimisteni edasi menetleda.
Ma ei hakkaks ise midagi siin väitma, aga mitmed kommentaatorid on seda täpselt nii tõlgendanud. Arvan, et tegu pole mitte erakonna võttega, vaid ametkonna sooviga end üht- või teistviisi puhtaks pesta, mis toimus meie arvelt. IRL on selliste asjadega harjunud, me läheme rahulikult edasi ja teeme seda, mida õigeks peame.

Kas teie meelest võiks Eestis olla seadus seksuaalvähemuste partnerluse kohta?
Siin on tegelikult palju möödarääkimist. Kõneldakse sellest, kas teatud küsimused on reguleeritud või reguleerimata, mis ei puuduta mitte niivõrd kooselu, vaid hoopis muid eluvaldkondi. Ning need eluvaldkonnad on Eestis sõltumata kooselu vormist tegelikult juba reguleeritud.

Reaalsuses ma probleeme ei näe. Eesti ühiskond on kõigi nende küsimustega, mis maailmas huvi pakuvad, üsna hästi ja tasakaalukalt hakkama saanud, ühe või teise moevooluga kaasa minemata.

Monopolivastane seadus on nüüd vastu võetud, ent kuidas juhtus nii, et IRLi poolt pikalt aetud seadus osutus esimeses versioonis juriidiliselt praagiks?
Mul on selle kohta loomulikult oma arvamus, kas tegu oli juriidilise praagiga või mitte. Aga ei olnud praktiline minna tol hetkel vaidlema, vaid oluline oli see, et seadus saaks kiirelt vastu võetud.

Vaadates neid tehtud muudatusi, need olid kosmeetilised, isegi pisikosmeetilised. Eesti inimestele on tähtis, et see seadus võimaldab järgmisel aastal konkurentsiametil tõsiselt vee ja teiste hindadega tegelema hakata.

Keskerakond küll nägi, et ühe käega valitsus tõstab makse, see tähendab ka hindu, teise käega näiliselt surub hindu alla.

Ma saan Keskerakonna murest inimlikult aru. Tallinna Vesi on olnud meeldiv rahapump, kust Tallinna linnavalitsus on raha saanud. Erinevad institutsioonid on näidanud, et see on toimunud konkreetselt Tallinna inimeste arvel. Sellele tuli piir panna.

Te olete äsja sõna võtnud ja nõudnud eelarvetasakaalu. See poleks vast üllatav, kuid selles mõttes siiski, et peaminister Ansip on just teatanud, kuidas tänavu on Eestis oodata 1,5 miljardit krooni maksutulude ülelaekumist?

Mitte küll konkreetselt peaministri avaldusest, aga neist teadetest ja statistikaameti andmetest see seisukohavõtt tegelikult tulenes.

Te usute siis, et maksud laekuvad nii palju paremini?

Vaadates numbritele otsa, on seda raske mitte uskuda. Ma ei spekuleeriks ulatusega ja ei julge öelda, et see on täpselt nii suur, kui härra peaminister ütles. Riigil tuleb otsustada, mida selle rahaga teha, ka siis, kui tegu on mõnesaja miljoniga.

Veidi hirmu tekitavad mitte alati avalikult välja öeldud, kuid kaudselt liikuvad kuuldused, et küll oleks tore seda raha kulutama hakata. Loomulikult oleks valitsuskoalitsioonil väga vahva hakata enne valimisi üht või teist ühiskonnakihti kullavihmaga üle kallama, kuid see oleks antud hetkel äärmiselt lühinägelik samm.

Meil on ju tänavu eelarves suur puudujääk, see tähendab, kogu aastaks ennustatud puudujääk tuli juba viie kuuga täis. Auk, mida täita, on seega olemas?

Kui tuleb ülelaekumine, siis see tulebki suunata augu täitmiseks. Võlg on võõra oma ja enne valimisi seda raha laiali jagada oleks täiesti vastutustundetu. Me toodaksime võlga juurde, paneksime koormat peale ja vähendaksime Eesti konkurentsieelist, mis on tekkimas. Kui me selle käest annaks, siis kukume varsti samasse kohta, kust oleme välja roninud.

Edgar Savisaar kirjutas juunis Postimehes, et riik oleks pidanud just nimelt paari aasta eest laenama, aga kuna avalik sektor seda ei teinud, tuli võlakoorem võtta erasektoril.

Kui võtame Edgar Savisaare viimase aasta-kahe majanduspoliitilised ennustused, siis saab sellest pika ja kurva möödaennustamiste rea. See nimekiri on tegelikult ikka üsna sünge, mida kõike ta on Eesti riigile ennustanud. Savisaar on hakanud majanduses omandama sellist kuulsust, et kui ta midagi ennustab, siis sa juba tead, et läheb täpselt vastupidi.

Räägime parem IRLi ja Reformierakonna vahekorrast. Viimane Emori küsitlus juulis näitas et Reformi toetus oli 37 protsenti, IRLil 18 protsenti. See on küll ka viimase aja kõrgemaid, aga Reform läheb teil eest ära. Selle põhjuseks on enamasti pakutud euro-otsust, kus on nähtavad eelkõige rahandusministri ja peaministri tegevus, IRL on vähem olnud pildis?


Kindlasti oleks Reformierakonna ja peaministri populaarsus tunduvalt nõrgem, kui me poleks eurot suutnud ära teha. Aga oleks küll kummaline, kui praegu lööksime trummi ja karjuksime: «Aga mina tegin.» Või oleksime kurvad, et see tehtud sai. Nii jõuaksime välja väga totra mõtteviisini.

Mul on valitsuse üheskoos saavutatust hea meel ja kahjuks on paratamatu, et peamine au ja kuulsus langeb sellest rahandusministri ja peaministri erakonnale. Ma pole sellest illusioone teinud.

Rahandusminister, peaminister, valitsus tervikuna on töötanud hästi. Me ei tõmble. Meil on poliitikas väga selge eesmärk, et Eesti jätkaks praegusel õigel ja heal kursil. Ning et seda ei pääseks segama jõud, kel on elust ja maailmast veidi teistsugused arusaamad ja kelle stiili iseloomustab antud hetkel Tallinnas toimuv.

IRLi ja Reformi viimane suurem lahkheli oli Eesti Energia börsileviimise asjus. Kas need vastuolud on nüüd silutud?

Me silusime neid juba siis, kui need vastuolud tekkisid. Arvan, et see vastuolu oli veidi meile omane temperamentide vahe – mina olen tuntud radikaal ja peaminister on natuke rahulikum inimene mitmetes küsimustes. Aga me saame omavahel alati asjad ära räägitud, jõudes lahenduseni, mis on meie meelest õige ja Eestile kasulik.

Eelseisva valimiskampaania seisukohalt on meil olukord, kus suurim opositsioonijõud ei ole kogu viimase valimisperioodi vältel kordagi valitsusse jõudnud.

See ongi esimest korda nii. Savisaarel oli ilmselt arusaam, et tal õnnestub see valitsus laiali tassida, nagu ta seda alati on teinud. Aga ta eksis seekord vähemuspartneriga. Teised Eesti erakonnad on tal ikka õnnestunud ära veenda, et peaminister on väga halb ja vastik inimene, teeme talle ära. Aga meie vaatasime natuke teisi põhimõtteid.

Saada Savisaare armust valitsust juhtima või midagi sellist, no milleks? See Savisaare soov kukkus läbi ja sellele liimile me ei lähe. Eesti stabiilsus maksab rohkem kui mingisugused mängud.
Samas, teil oli ju kogu aeg see kaart varrukas, olete ka Savisaarega üsna pidevalt kohtunud.
Jah, olen küll. Aga IRL eelistas mitte olla valitsuses kellegi teise armust.

Kas valimisvõitlus tuleb nüüd n-ö elu ja surma peale?

Ma pigem ütleks, et ma ei näe niisugust valimisvõitlust tulemas. See, et Savisaarest ei saa peaministrit, on juba selge. Selleks oleks vaja mitut eeldust. Et meie läheksime Reformiga tõsiselt tülli, mida ma ei näe. Teiseks, vaadates küsitlusi, siis on Savisaare häältel ka selge katus peal. Nende inimeste hulk, kes Keskerakonda suhtuvad negatiivselt ja neid mitte mingil juhul ei hääleta, on pehmelt öeldes märkimisväärne. Seal ei ole enam kasvuvõimalust.

Ainus võimalus, mis võiks Savisaare mingi mudeli puhul peaministriks teha, on sotsiaaldemokraadid, sest negatiivset hinnangut neile on vähem. Savisaar peab lootma sotsiaaldemokraatide erakordselt head tulemust nendel valimistel.

Kus on Keskerakonna möödalask, et nad pole suutnud seisu pöörata?

Objektiivselt, neil ei õnnestunud meid ära rääkida valitsust lammutama. Subjektiivselt, Savisaarel ei õnnestunud piisava tõhususega seista vastu neile otsustele, mis viisid meie eelarve jälle tasakaalu poole ja tõid euro.

Selles madinas oli meil ju vahepeal isegi vähemusvalitsus, seega koalitsioon pidi näitama distsipliini, kohusetunnet ja tegutsemistahet. Need otsused, mis viisid ka sotsid valitsusest välja, olid möödapääsmatult vajalikud, aga mitte kerged. Oli ka hetki, kus koalitsiooni sisuliselt ei eksisteerinud, aga me saime hakkama. See oli Savisaare teine ebaõnnestumine.

Kolmas viga olid need totakad kampaaniad. Ma peaksin küll olema rõõmus, sest minust pole kunagi nii kenade suurte piltidega plakateid tehtud, kui Savisaar seda korraldas.

Kas teie lubatud 50 000 töökohta on nüüd loodud?

Need on juba mõnda aega tagasi loodud. Savisaarel on kindlasti teine arvamus, aga ta ei tugine tihti numbritele. Töötu­kassa statistika järgi, kus on töötuna arveloleku lõpetamise põhjused, on isegi konservatiivselt võttes möödunud aasta algusest tööle läinud 62 477 inimest. Lubaduse andmise hetkest umbes 55 000. Igaüks võib vaadata ja kontrollida. See lubadus on selgelt täidetud.

Mitu kohta on IRLi eesmärk riigikogu valimistel?

Rohkem kui praegu. (Ehk vähemalt 20 kohta – toim).
Usutlus Mart Laariga on teine osa  Postimehe intervjuusarjast uue poliitikahooaja künnisel.
Varem ilmunud: «Jüri Pihl: tööpuudus on ikka väga suur», 16.08

Mart Laari kolm asja, mis tuleks Eestis veel enne kevadet ära teha

1. Tööpuudus viia ühekohalisele numbrile – alla 10 protsendi. «Mõtlen registreeritud tööpuudust, mis oli juulis 11,7 protsenti. See eeldab majanduse jätkuvat elavnemist.»

2.  Eurole üleminek peab toimuma sujuvalt. «Seda nii tehniliselt korralikult kui ilma hinnatõusu kartellideta – leivaliidu juhtum on üsna hea väljakutse.»

3.  Raskustesse sattunud inimeste ja perede kaitsmine. «Töötuid on ikkagi palju. Tähtis on inimeste kaitse, kel on oht oma kodu kaotada. On oluline, et koduomanike võlakaitse seadus võetakse vastu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles