Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/04/100775t1h0787.jpg)
Justiitsministeeriumi hinnangul on eraelu puutumatuse riive ning selleks vajalike kaitsemeetmete tähendus ja tõlgendus 18 aastaga kindlasti muutunud, mistõttu võidakse isikuandmete kaitset puudutav ümber vaadata.
Ajalehes Postimees kirjutati, et perekonnaseisuarhiivi pidanud siseministeerium, Tallinna linnaarhiiv ja ajalooarhiiv sõlmisid lepingu mormoonidega seotud Utah' Genealoogilise Seltsiga läinud kümnendi algul. Koostöö käigus andsid mormoonid Eesti arhiivide töötajatele koos moodsa tehnikaga ka vajaliku väljaõppe ning veelgi enam – nad tõid sisse ka miljoneid kroone. Vastutasuks said mormoonid ligipääsu erinevatele arhiivimaterjalidele.
Ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus juhtis tähelepanu, et esimene isikuandmete kaitse seadus hakkas Eestis kehtima 1996. aastal ja ka Euroopa Liidus ei olnud 90ndate aastate alguses ühtseid isikuandmete kaitse põhimõtteid.
«Tänapäevased arusaamad isikuandmete kaitsest ei vasta tolleaegsele ühiskonnas aktsepteeritud käitumisviisidele,» sõnas Kõmmus Postimees.ee’le.
Kõmmus lisas, et keeld töödelda isikuandmeid andmesubjekti või tema lähedaste nõusolekuta 30 aastat pärast surma võib vajada ülevaatamist ja sellega seonduvalt kirjutatakse praegu isikuandmete kaitse rakendusanalüüsi.
Kõmmuse sõnul oli riiklik perekonnaseisuamet Eesti valitsusele alluv riigivalitsemisorgan, mis tegutses 1996. aasta lõpuni Eesti justiitsministri valitsemisalas ja mille pädevuses oli muuhulgas koordineerida perekonnaseisuorganite tööd perekonnaseisuaktide registreerimisel, parandamisel ja muutmisel ning kadumaläinud aktide taastamisel.